Vabastavad üllatustundepuhangud ehk pannkoogid ja pisarad (26.)

Mul oli täna sihukene päev, millist pole küll nüüd väga ammu olnud. Nimelt nägin täna lompideviisi pisaraid! Enda omi. No teiste omi on siin ikka tihedamini näha, aga enda omi pole niimoodi pikalt juba olnud. Ma jõudsin järeldusele, et see võibki olla ju täiesti põhjus omaette - et nad on lihtsalt seal kogunenud ja otsustasid, et it´s time (kahtlustan, et mängus on ka unefaktor või siis vähese une faktor, mida ma siin ise muudkui vabalt sisse lasen, muidugi. Aga tavaliselt ma olengi väsinuna ju tundlikum ja see on tihti ka väga suurte ja oluliste mõttelendudeni viinud. Nii et aeg-ajalt on see päris mõnus. Pluss, huumor on väga terav ja lahe väsinuna!)! Sest ausalt, mul ei ole tegelikult üldse sellist suurt põhjust, miks siin sedamoodi nüüd emotsionaalne olla. Ja täna, niipea, kui keegi natukenegi ebaaus oli - pisar(aaad). Ja keegi ei teinud siin mitte midagi sellist, mida ma iga päev ei näeks. Sama värk - keegi võtab kelleltki midagi ära, keegi hammustab, keegi ütleb midagi poliitiliselt ebakorrektset ja kõik muu selline. Ja täna. Igakord - pisar(aaad). Mul ausalt, hakkas isegi naljakas vahepeal. Pole ammu end nii väikese ja õnnetuna näinud. Aga tegelikult, tegelikult oli ikka väga vabastav ka! Lihtsalt see tunne, et on reede, ma ei pea mitte kuhugi minema ja võingi siin täiesti ilma igasuguste süümepiinadeta nutta lahistada! Ja iga pisaraga ja vabanes midagi, mida pole vaja. Ja kui lapsed oma tülidest ja muust sellisest üle said, tulid nad kõik mind kallistama ja see oli nii hea tunne (muidugi ma nutsin sellepeale veel natukene)! Ja oma nunnudele ma selgitasin, et nii ongi. Vahel ongi nii, et tuleb nutt peale ja siis tuleb see välja lasta ja nutta. Ja nad olid nõus. (Seitsmene olevat ühel hetkel Kolmeselt küsinud, kui Kolmene oli just lõunaunest tõusnud, et kas ta on sellepärast kurb, et emme kogu aeg nutab. Hah. Aga Kolmene vastas ei.)

Tavaliselt on mul sellised nutupäevad siis, kui ma olen üksi. Ja siis läheb see kuidagi lihtsamalt ja lühemalt. Aga kui lapsed on ka kodus ja siin igasuguseid tempe teevad, siis, nagu ma täna näha sain, aitavad nad ikka korralikult nuturihma lõdvaks lasta (ma ju ometi ei planeerinud seda publikuga nutupäeva siin!). Vajutavad ikka kõvemini neid nutunuppe. Et ei oleks mingit poolikut nutulaskmist siin. All in, emme!

Ma teen üht 40-päevast Kundalini jooga harjutusteseeriat, kus ma olen täpselt parajal kaugusel ka, muidugi, et mingeid vägevamaid muutuseid tunda. Ja lisaks olen ma kuidagi väga sügaval lainel enda sees viimasel ajal. Ja saalis on ka vägevaid ja igatpidi avavaid asju toimunud. Ju siis see siin kõik kokku tegutseb ja aitab pisaratel prügi välja viia. No aitäh siis!

Õhtu veetsin kodu koristades (sest see korralagedus ajas juba nutma siin, hahaa. Või siis - ka vee koristasin ahjust välja) ja see on alati väga teraapiline tegevus. Ja niimoodi ma likvideerisin ühtlasi ka ühe nutmise põhjuse. Ja mul on nüüd päris hea olla (et ma peaaegu nutaks selle peale!)! Ma tunnen, et siin nüüd igasuguseid asju läks seesmiselt liikvele ja mingi action toimub. Nutt sai tänaseks läbi ja ma siis ootan põnevusega, mis see järgmine level on. Ongi vaba nädalavahetus perega üle pika aja - suurepärane aeg oma isikliku seesmise kräpiga tegelemiseks, eksole. Vast ma siis kuidagi püüan tasakaalustada need pisarad ja pannkoogid siin!