Friday, January 19, 2018

Teadlikud vanemad ja haiged lapsed (19.)

Täna sündiski lõpuks teadliku vanemluse reede vol 1! Minu ammune unistus olla osa ringist, kus saab vabalt arutleda ja jagada ja mõtiskleda lapsevanemaks olemise ja lapse toetamise ja eeskujuks olemise teemadel, sai täna teoks! Kohtume korra kuus - toetame, kuulame üksteist ja vajadusel aitame nõu ja jõuga. Mõnus hoitud ring ventileerimiseks ja mõne murepuntra lahtiharutamiseks. Igaks korraks valime ka raamatu(d), mida kuu aja jooksul loeme ja järgmisel kohtumisel võtame teemaks. Seega osalt ka selline bookclub-värk (ka minu ammune unistus!). Järgmiseks kohtumiseks loeme läbi Jesper Juuli raamatu "Sinu tark laps" või kui seda ei leia, võib lugeda ka mõne teise tema raamatu. Ühesõnaga, üks tore klubilaadne ring on sündinud! Ja see oli täpselt nii mõnus kui ma ette kujutasin! Ma väga tahaks pikemalt kirjutada ja tõenäoliselt seda ka teen, aga lihtsalt mitte täna.


Sest ma saabusin koju palavikus 1/3 ja köhas 2/3 kleidikeste juurde. Nüüd istun siin laste magamistoas oma pop-up voodis, et olla kõigega, mis nendega toimub reaalajas kursis ka öösel. Et siis siit värske ja puhanuna (mhmh) hommikul jooga-doula koolitusele lipata. Aga ma arvan, et sealsed teemad toetavad ja mõnus ühine ring annab jõudu juurde. 

Kuulsin eile, et see kukk, kelle aasta nüüd kohe lõppema hakkab, näitab veel oma viimast tuld ja tulevärki ja see selgitab niimõndagi päris hästi, sest ma tunnen, et viimasel ajal on kuidagi kõike hästi palju õhus. Mingit uut infot, mis vajab seedimist ja suundi ja väljakutseid viskab muudkui peale ja see on kohati päris väsitav ka. See nüüd ei murra kaela, aga ikkagi on seda natuke palju korraga. Ja see kukejutt sobib selle juurde nii hästi. Varsti tuleb maakoer ja tulikukk peab oma asjad kokku pakkima ja äkki siis rahuneb energia ja kõik see värk ka maha. Enne on veel see sinine täiskuu, muidugi. Ma siis pigem ei hõiska veel  ja elan selle perioodi siin päevakaupa läbi! Ma muidugi tean, et väga põnev oleks ju teil täpsemalt lugeda, mis siin õhus on ja nii, aga ma tunnen, et mõned asjad tahavad ise ja ilma liigse valguseta tulla ja minna. Ma ise vast saan aru, kui ma kunagi seda siin loen. Aga võibolla ei saa ka ja see on äkki veel parem!


Ühesõnaga, jättes selle mõistujutu nüüd sinnapaika, olen ikkagi päris õnnelik tänase päeva üle ja lähen võtan selle öö ka siis vastu, mida iganes ta mulle ka täna tuua ei plaaniks. 




No comments:

Post a Comment