Kirjutasin nädalavahetuse Arteris, kuidas ma armastuse valisin. Blogi baaspostitus on siin. Kuna artikkel jääb online´is igaveseks tasuliseks, siis avaldan siin tiiserina kaks esimest lõiku ja jätan teile pärast lingi tasulisele artiklile. Noh et nagu jään märgi maha tulevastele põlvedele, et päriselt kaa kirjutasin. Ja kes tahab füüsilist lehte katsuda, siis minu juures saab.
Nii ta siis algab:
Kuidas ma armastuse
valisin
Juba siis, kui esimene tütar neli aastat tagasi sündis,
teadsin ja tundsin, et igasugused võimumängud, karistamised ja hääletõstmised
ei haaku minu sisetundega ja arusaamaga õnnelike ja terve maailmapildiga
inimeste kasvatamisest. Ma uskusin, et raudselt on mingeid alternatiivseid ja armastusväärsemaid lähenemisi ka, mida
rakendades ei tunneks keegi end halvasti ja lastest kasvaksid enesekindlad,
empaatilised ja samas teiste piire austavad inimesed. Nii ma siis hakkasin neid
otsima ja uurima ja üks artikkel viis teise raamatuni ja siin ma olen nüüd veel
kahe väikse tütre võrra rikkam, uskudes siiralt siin keset suurt ja paksu
armastust, et armastust saab kasvatada armastusega. Praeguseks võin seda juba
ka väikesele kogemusele tuginedes täitsa kinnitada. Mis aga ei tähenda, et me
siin nüüd iga päev kõik õndsas rahus elaksime nagu inglid. Meil on ikkagi kolm
väikest last (kes muidugi näevad välja küll nagu inglid).
Mõned kuud tagasi sattusin lugema üht väljamaise ema blogi,
kes esitas inimestele väljakutse lähtuda 21 päeva järjest keerulistes ja
vähemkeerulistes olukordades eelkõige armastusest. Ta pidas silmas, et alati
enne vihastamist, liigset kiirustamist, ei-ütlemist, virisemist ja hinnangute
andmist, tuleks peatuda ja endale meelde tuletada, mis on tegelikult oluline. Armastus
siis. Selleks on vaja näha suuremat pilti ja mõelda hoolega järele, kas näiteks
see nõude pesemine kohe praegu on olulisem kui lapsele muinasjutu jutustamine ja
temaga koosolemine, kui ta seda vajab või saab seda natuke edasi (või
abikaasale) lükata. Kas tasub lasta end iga päev häirida abikaasa laiali jäetud
nõudest (ja sokkidest. Ja ajalehedest) või leppida sellega, et mõned asjad ei
muutu kunagi ja keskenduda sellele, et tegelikult teeb ta ju suurepärast
kaelamassaaźi. Kas vihastada ohtlikke manöövreid tegeva autojuhi (või oma paha
tuju teiste peal välja elava arstitädi) peale või lihtsalt tunnistada, et asi
pole seda väärt, andestada ja edasi minna.
Ja edasi siis juba saab tasulisena lugeda siit.
Kokkuvõtteks võin öelda, et valige armastus! :)