Esimene vabadus: lastevabadus. Lapsed läksid täna vanaema juurde ja tulevad homme õhtul. Seega esimene vabadus on lastevabadus! See on selline magushapu vabadus, nagu lapsevanematel ikka - ühest küljest on nii hea, et keegi ei vaja pidevalt midagi ega haki minu tegemisi-toimetusi, jutulõnga ja keskendumist, aga teisest küljest on ikka selline tunne nagu mingi tükk oleks kuskilt puudu. Või kolm. Aga see esimene külg jääb peale, sest ma ju tean, et homme saan oma tükid tagasi. Ja kõik muudkui kirjutavad, et hetke tuleb nautida, seega ma teen kõik õigesti, kui ma praegu siin oma vabaduse keskel juubeldan! Mida ma selle vabadusega teen? Noh, ma tegelesin vabalt natukene tööasjadega, uurisin näiteks, kuidas saali kodulehte kuidagi selliseks teha, et ma temaga päriselt rahul oleksin. Ja siis tegin mõned üritused ja mõtlesin natuke uusi üritusi läbi. Ja siis ma käisin poes värvi ostmas õdede magamistoa seina tarbeks (ja maksin rulli, teibi, värvi ja toonimise eest kokku 12 eurot. See oli ikka tükk maad vähem kui ma arvasin) ja siis vaatasime Martiniga üht Rootsi filmi "Vääramatu jõud", mis oli päris huvitav, aga Martin ütles, et seda oleks võinud vaadata kerides, sest sisu oleks saanud mahutada ka palju väiksemasse ajaraami. Mulle iseenesest täitsa meeldis, sest see oli kuidagi selline päris. Nagu pärisinimesed ja sellised reaktsioonid nagu ilmselt pärisinimestel ka oleksid sellistes olukordades. Ja see kulgemine oli ka nagu täitsa asjakohane, sest andis edasi ühe perekonna suusapuhkust, mis venibki, kui eriti omavahel ei suhelda. Ühesõnaga, see rääkis sellest, kuidas pereisa ootamatus ohuolukorras pere kaitsmise asemel põgeneb ja siis saab aru, et on end mehe ja inimesena kuidagi ära kaotanud ja siis kuidas ta enda natuke jälle üles leiab. Ja see on sellises kerges põhjamaiselt koomilises võtmes ka, seega oli päris tore vaatamine. Ja noh, eks see vabadusetunne võttis ka natuke minu filmikriitilisust vähemaks.
Teine vabadus: rütmivabadus. Sellest olen ma minu meelest ka enne kirjutanud, seda eriti suvel. See on see magushapu vabadus, kui otseselt kohustusi ei ole ja saab aega vastavalt oma suvale kasutada, aga samas tekib igatsus rutiini ja planeerituse järele. See on mul homme viimast päeva, sest uuest nädalast algab saalis hooaeg ja tunnid ja see mõnus turvaline rütm, mis mind siis juba nagu iseenesest edasi kannab. Magushapu ongi see rütmivabadus sellepärast, et siis pole eriti selliseid kohustusi, mis sunniks end kokku võtma ja tegutsema. Ja vabalt võib niisama kulgeda. Ja mittekoristada, kui ei taha. Ja kõiki asju edasi lükata. Ja mingil hetkel lihtsalt tunda, et see ei ole üldse mõnus enam. Ja teisel hetkel seda jälle nautida. See näitab seda, et ma ei suuda end alati piisavalt motiveerida ja ilma kindla rütmita lainel hoida. Ja siis ma lappan siin niimoodi poollaisana. Ja kuigi ma naudin seda ikkagi ka kohati, siis see muutub üsna kiiresti tüütuks ja ma saan lausa kurjaks enda sellise ajaäraolesklemise peale. Aga ma mõtlesin selle täna enda jaoks jälle selgeks - see nn puhkus on superoluline aeg kindla ajakavaga perioodide vahel (nagu sügis ja kevad), sest see, kui ma vahepeal olen rütmist väljas, annab kinnitust, et mulle sobib selline rütmis elamine rohkem. MOTT.
Kolmas vabadus: toitumisvabadus. Ka üks selline pooltore vabadus, mis kaasneb tavaliselt rütmivabadusega ja lastevabadusega. Siis ma luban endal piiramatult kooki ja kommi süüa (st kuni süda läheb pahaks and then some), sest lapsi pole, kelle ees peaks korralik olema ja rütmi ka pole, et näiteks oma igahommikust smuutit sinna kuhugi kindlalt paigutada. Ja tähendab see tihti seda, et kommi on tore süüa, aga lõpuks ma ei suuda end motiveerida normaalset toitu valmistama. Aga see nagu iga teinegi asi, on lihtsalt enese kokkuvõtmise küsimus.
Ühesõnaga, vabadus annab vabaduse valida, kas ja millist rütmi ma parasjagu enda ellu tahan. Ja tavaliselt sellised perioodid, kus mulle jääb õhku ja aega ja vabadust lasta kõigest lahti, viivad mind mingite uute arusaamiste ja inspiratsiooni- ja motivatsioonilaenguteni. Ja need tulevad otse ja puhtalt minu seest ja on seega palju vastuvõetavamad ja loogilisemad kui mingid sellised rütmid, kohustused ja toitumiskavad, mida võiks enda ellu suruda, sest need tunduvad vajalikud või teiste puhul toimivat.
Ma lähen nüüd vabalt magama ja tõusen homme vabalt millaliganes oma viimsel vabadusepäeval!
P.S: Mind väga huvitab - inspiratsioonina või nii - kuidas teie oma lastevabu päevi veedate! Ja eriti tore oleks lugeda sellistest eriti ekstreemsetest tegemistest nagu vannisvedelemine, juuste kammimata jätmine, lõunaks jäätise ja koogi söömine, vanade piltide vaatamine, mitmetunnised telefonivestlused jne.
No comments:
Post a Comment