Thursday, March 7, 2019

Naistepäev ja printsessid ja lennukad naised

Ma küll sel aastal toimetan rohkem Päriselus blogis, kuna see on selline aastane enesejälgimiseteekond, aga mõtlen, et vahepeal jagan temaatilisi postitusi siia ka. Päris keeruline on muidu jagada, milline postitus nüüd kuhu sobiks. Aga vanemaksolemisevärki tahan siia ka koondada.
Lugesin täna ühest fb-grupist postitust, kuidas erinevates lasteaedades tähistatakse naistepäeva printsessipäeva või -nädalaga, mil kõik tüdrukud riietuvad printsessiks. Ja ehkki printsessid on toredad, siis naiseks või tüdrukuksolemise juures on ju nii palju ägedat, mida tähistada. Samas vestluses tuli välja, et mõnes lasteaias (konkreetne näide oli Hispaaniast) tähistatakse naistepäeva sedasi, et iga tüdruk võtab mõne silmapaistva naise ajaloost või tänapäevast, kehastub temaks ja teeb tema tegemistest ettekande. Et nii poistele kui tüdrukutele oleks maast madalast arusaadav, et naised ja mehed võivad mõlemad luua, leiutada ja oma unistusi täide viia. Samas ei leia ma, et nais- ja meesenergia oleks kuidagi samasugused ja ühe vitsaga löödavad. Erinevus rikastab igatahes ja maailm ongi duaalne. Tõde on minu meelest seal vahepeal - me ei pea jääma soorollidesse kinni, aga me ei pea neid ka täiesti assimileerima.
Mees ja naine on inimesed, kellel on oma huvid ja kired ja uudishimu ja inimesena võiks igaüks olenemata soost tunda, et tema unistused on aktsepteeritavad ja ei ole naeruvääristatavad. Kui ma näiteks naisena tunnen, et ma tahan kodus ise rohkem söögitegemisega tegeleda ja mees ei olegi sellest eriti huvitatud (ja see sobib mulle), siis ei taha ma kuulda, et ma olen justkui mingis soorollis kinni. Ja muidugi vastupidi ka. Ja samamoodi kui mõni mees tahab, ma ei tea, naise asemel raskeid kotte tassida, siis see ei pea ka olema mingist rollist tulenev, vaid lihtsalt tugi ja abi ja enamasti ongi mehed looduse tahtel füüsiliselt tugevamad. Me ju aitame üksteist igapäevaselt - kasvõi kottide tassimisel.
Ja ma tunnen, et nii mõnus on olla naine, kanda kleite, hoida kodu ja tegeleda loominguga ja sealjuures ka eneseteostusega, seigelda ja ronida, remonti teha ja tehnikat uurida. Ehk et ma jõudsin jälle tasakaaluni välja. Ja kui lasteaed või kool kisub printsesside poole kaldu, siis meie saame kodus kallutada elu jälle tasakaalu poole tagasi, lugedes ja jutustades lastele (ka poistele, jah!) ägedatest naistest ja sellest, kuidas kõik inimesed, kel on suur soov ja südikust, võivad teha elus mida iganes. Olla piloot või suurpere ema-isa (või mõlemad!) ja sellega absoluutselt ja täielikult rahul. Naiselikud või mehelikud ja iseendad saame olla igas ametis ja see tuleb kusagilt sügavamalt kui lihtsalt ametinimetusest. Selleks, et olla õnnelik ja tasakaalus, tuleb niikuinii võtta ja hoida ühendust oma sisetunde ja südamega. Siis huvitab natuke vähem, kes mida minu mehelikkusest või naiselikkusest arvab. #päriselus