Meil on siin olnud paar hästi mõnusat suvepäeva! Ja me oleme ausalt võtnud neid nii nagu need oleksid viimased, sest kunagi ei tea, eksju. Täna panin näiteks kohe kell kümme (sest ma tõusin kell kümme, muideks. Jaa, ma kujutan ette teie ammuli suid praegu. Et kesse siis kõikidele mu lastele putru keetis ja neid kasis-riietas, eks. No mul on siin nii hästi läinud (ptüiptüiptüi), et lapsed tõusevad kusagil peale kaheksat ja siis lihtsalt hängivad siit magamistoast minema ja hakkavad igal pool mujal hängima. Ja kuna Ühene ei saa kuidagi lasta õdedel ilma temata uut päeva avastama hakata, siis tema "ookseb ka" neile järele ja nii nad kusagil seal on. Kusagil kaugemal ja päris ilusti ja vaikselt. Aaah, need hommikused hetked, mil kõik on värsked ja puhanud ja rõõmsad ja koostöövalmid ja lahked ja naerusuised. Täielik vastand õhtustele hetkedele. Ühesõnaga, kui keegi tuleb mulle vahepeal ütlema, et tahaks banaani või juua või midagi, siis need on need hetked, mil mulle meenuvad kõik need raamatud ja artiklid, mis julgustavad vanemaid laste iseseisvumist toetama ja laskma neil võimalikult palju omal jõul hakkama saada. Väga väärtuslikud ja õpetlikud ja täiesti asendamatud hommikused hetked. Mis annavad lastele aega enesekindluse kasvatamiseks ja mulle aega. Lihtsalt.) päevitusriided selga, kübara pähe ja tegin kõikvõimalikud uksed lahti, et suvi igalt poolt sisse saaks ja meie välja (elagu terved eraldi lõigud sulgudes ühe väikese lause sees!).
Ja lapsed otsustasid teha puuviljapikniku maja ees hommikupäikese käes. Ja siis nad kiikusid ja mängisid oma majakeses ja sõitsid tõukekatega, sõid peenrast tilli (viimastel päevadel juba koos vartega!) ja joonistasid kriitidega ja lihtsalt nautisid suvehommikut. Ja mina nautisin ka oma suvehommikut natukene õues ja siis ülejäänud aja natukene koristades, putru keetes ja pesu pesema/kuivatisse/kappidesse pannes. Ja kui see tundub selline kurb ja raske, et nii kahju, et ma pidin niimoodi toas kraamima, siis tegelikult ka, ma nautisin oma suvehommikut justtäpselt nii! Sest seda aega, mil mul lastakse rahulikult oma kodukese eest hoolitseda, ei ole väga palju. Alati on keegi, kes ei saa kuskilt kleiti kätte või kellel on vaja nööri kuhugi külge siduda või patsi teha või õuna lõigata või mähkmeid vahetada või sokke otsida või maidea. Ja viimasel nädalal on mul üldse kuidagi õnnestunud niimoodi oma koduelu korraldada, et mul on iga päev ja pidevalt kodu korras! Ma olen võimas! Kusjuures ma püüan väga endale aru anda ja meelde tuletada, et lapsed peavad saama loovalt mängida ja ei tohi sealjuures muretseda selle pärast, et äkki nad ajavad midagi segamini ja emme kurjaks. Aga no need "ühe-minuti-kolimismängud", kui võetakse üks kott ja pannakse sinna lihtsalt suvalt erinevatest karpidest juukseklambreid, pliiatseid, nukutaldrikuid, pusletükke, kivikesi ja kaelakeesid kokku ja siis alustatakse mingit hoopis kolmandat mängu mingi teise kotiga, neid ma püüan küll ennetada.
Tänavakunstnikud
Ja põhimõtteliselt mööduski terve päev sellises meeldivas
flows - arbuusi(ja tilli)söömise, uno-kaartide mängimise, kriitidega joonistamise, võilillede (ja mingite lillade lillede) korjamise, pideva kleidivahetuse (mida ma ei tauni absoluutselt, sest muidu ei jõua äkki kõiki suvekleite ära kanda, kui see peaks olema üks kolmest soojast päevast sel suvel!), ümber maja jooksmise, kiikumise, joonistamise, liivakookide tegemise, pallimängu ja tänase hittmängu - uinakule sättimise (sest nad magavad muidu meie magamistoas madratsil, aga ma pakkusin välja, et nad võiksid täna jälle üle mitme kuu proovida öösel oma toas magada, mis pani alguse uuele ja senimängimata mängule, mille käigus vahetati mitmeid kordi ööriideid ja pandi kardinaid ette ja valiti kaisuloomi. Mõte oma voodis magamisest oli lihtsalt nii uus ja iksaiting, et seda tuli päeva jooksul erinevates versioonides läbi mängida, et õhtuks valmis olla) saatel.
Kuumaasikal
Ja kui ma nüüd järele mõtlen, siis see väga ei erinenud eilsest päevast. Miinus uinakule sättimise mäng.
Ma tahan selle jutuga jõuda sinna, et kui vahel on mitu päeva järjest kodus olemine selline kiirtee monster-emani (ja et mitte öelda monster-lasteni (sest lapsed on inglikesed), siis väljakutsuvalt käituvate lasteni), siis mitte sel nädalal. Sest sel nädalal on suvi. Ja päike. Ja rõõm. Õues ja peas ja südames. Ja muidugi kodu on juba nädal aega korras. Mis on juba ise eraldi üks suur Hea Ema eeldus. Sellest tahan ma veel pärast eraldi kirjutada.
No comments:
Post a Comment