Värske Neljase sünnipäevahõnguline päev emaga

Eile veetsime päeva koos Neljasega, kes sai siis ise valida, mida ta teha tahaks. Ja ükski õde ei saanud vahele segada. Ja nagu Neljane tabavalt ütles, kui õhtul talle musi tehes sosistasin, et homme on meie päev: " Ma olengi väsinud kogu aeg Viiese ja Ühesega mängimisest!". Väga siiras.

Tema valikud muutusid reaalajas pidevalt, sest ta on ikkagi Neljane ja kesse siis oskaks kohe midagi kindlat välja valida, kui selline õnn sülle langeb. Nii oli meil lõpuks valikus nukuteater, kino, uisutamine, rulluisutamine, ujumine, ratsutamine, poeskäimine ja kohvikus söömine.

Nukuteater jäi kahjuks sellepärast ära, et selle päeva ainus etendus oli väljamüüdud. Ja kuna me eelmisel aastal käisime ka tema soovil nukuteatris, kuhu sain kohe eelneval nädalal piletid ka, siis ma ei osanud seda üldse kahtlustatagi, et piletid seekord otsas olla võivad. Ratsutamist ma ei julgustanud eriti ise seekord ja uisutamine oli meil plaanis kuni pühapäevaõhtuni. Siis otsustas Neljane, et tema ikkagi ei taha uisutada. Uisutamine oli käsil Bullerby lastel nende raamatus ja sealt ka selline värskendav idee. Aga noh. Võibolla ongi parem, sest ma uisutasin viimati.. kümme aastat tagasi? Nii et ma ei tea, kui innustav õpetaja ma oleksin ühele esimest korda uiskudel (ja värisevatel jalgadel) jääd avastama suunduvale Neljasele, kes usaldavalt minule toetub, kui ma ise ei julgeks ka seinast lahti lasta. Ja rulluisutamist mainis ta siis, kui mina enam ei jaksanud hakata uurima, kus seda teha saab (kes teab, võib lahkesti teada anda - panen tallele!).

Sõelale jäi kino, kus vaatasime Kalatüdruk Doryt, mis oli üsna okei ühele Neljasele. Võibolla oli seal pisut liiga palju sellist üksindusest kurba kalalast. Ühel hetkel, lõpupoole, kui lootus hakkas juba kaduma (ja mõnel meist vist siis kaduski), ütles Neljane pettumusest väriseval häälel: "See ei ole ju üldse tore kalamultikas, sest ta ei leia oma emmet-issit üles..". Õnneks oli USA multikatööstus ikkagi ootuspäraselt armuline ja noh, ma ei taha siin teie filmilõppu spoilida, aga ütleme nii, et see oli õnnelik.

Järgmisena jäi sõelale kohvik, milleks oli ka seekord Bliss taimetoidubuffee, mis on ideaalne ühele Neljasele, kes tahaks igast asjast natukene süüa. Ja tema emale, kes tahaks ka igast asjast natukene süüa.

Ja siis läksime raamatupoodi, kust Sünnipäevalaps valis endale ühe ingliraamatu, õdedele (ja endale) jagamiseks mingi tätoveeringuraamatu ja väikese öökulliga veepudeli, mida ma lihtsalt ei suutnud ostmata jätta, sest see oli nii nunnu. Ja praktiline kaa ju (eksju?)!

Siis me läksime Prismasse, et osta tänaseks lasteaeda jäätist ja keskturult jäätise peale mustikaid ja maasikaid (kujutage ette, Läti maasikad on seal alla kolmeeurose kilohinnaga!).

Ja viimaks oli plaanis Viimsi spasse ujuma ja mulistama minna, mis lõi isegi vahepeal kõikuma, aga mille ma kenasti ja diplomaatiliselt jällegi päevakorda tõin. Ja mis osutus päeva naelaks. Kuna ma ju tunnen oma lapsi, siis ma saan ka aru, millal tasub midagi päevakorda pushida ja millal mitte. Seekord olin taas õigel teel ja sain aru, et kuna Neljane käis basseinis ujumas viimati kaks aastat tagasi, siis ei ole ta objektiivne hindama, kas ujula on hea mõte või mitte. Ja see oli väga hea mõte! Kahekesi on see eriti mõnus, sest ma saan tema jaoks otsast lõpuni olemas olla ja näiteks otsekohe ja segamatult lohutada, kui ta endale mingi liitri vett ninna tõmbab. Ja kõik oleks olnud 100% ideaalne, kui ta oleks olnud nõus minuga üle kümne sekundi aurusaunas istuma (kus ei olnud ÜHTEGI inimest ja oli pallllju auru..). Ta reaalselt ütles, et ta loeb kümneni ja siis me peame välja minema. Aga noh, see 99% ideaalsust oli ka päris imeline. Paraku ei ole mul fotosalvestust meie ujumisest, sest minu telefoniaku ei jaksanud kogu seda toredust taluda ja minestas. Aga meil oli ausõna väga meeldiv!

Illustreeriv pilt Kolmesest ja veest. 

Ja õhtu lõppes tantsutunniga, mis alati esmaspäeviti meie õhtu lõpetab. Ja nüüd saatsin oma lapsukesed lasteaeda, kus on neil selline traditsioon, et sünnipäevalaps saab kanda krooni ja keepi ja talle jutustatakse muinasjutt temast endast ja ta saab väikese kingituse ja kõik lapsed joonistavad talle pildi ja kogu see südamlik kunst seotakse raamatuks kokku ja pakitakse õnnelikule sünnipäevalapsele kaasa. Ja vanemad panevad midagi head lõunalauale kaasa, milleks meil siis oli sedakorda, nagu öeldud, jäätis ja marjad.

Ja sellega ei ole me veel lõpetanud seda suurt Neljase vanemakssaamise tähistamist, vaid ootame ka sel nädalal vanaema-vanaisa ja sugulasi peole! Ja siis juba hakkab paistma Viiese sünnipäev. Ma ju räägin, et meie peod lõppevad jaanuaris! :)