tag:blogger.com,1999:blog-80774242970476156242024-03-13T04:15:58.731+02:00Kolm kleidikest ja kleitGretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.comBlogger122125tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-25451430472967699682019-03-07T08:21:00.000+02:002019-03-07T08:21:16.419+02:00Naistepäev ja printsessid ja lennukad naised<div style="background-color: white; color: #1d2129; margin-bottom: 6px;">
<span style="font-family: Georgia, Times New Roman, serif;">Ma küll sel aastal toimetan rohkem <a href="http://xn--priselus-0za.ee/blogi" target="_blank">Päriselus </a>blogis, kuna see on selline aastane enesejälgimiseteekond, aga mõtlen, et vahepeal jagan temaatilisi postitusi siia ka. Päris keeruline on muidu jagada, milline postitus nüüd kuhu sobiks. Aga vanemaksolemisevärki tahan siia ka koondada.</span></div>
<div style="background-color: white; color: #1d2129; margin-bottom: 6px;">
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Lugesin täna ühest fb-grupist postitust, kuidas erinevates lasteaedades tähistatakse naistepäeva printsessipäeva või -nädalaga, mil kõik tüdrukud riietuvad printsessiks. Ja ehkki printsessid on toredad, siis naiseks või tüdrukuksolemise juures on ju nii palju ägedat, mida tähistada. Samas vestluses tuli välja, et mõnes lasteaias (konkreetne näide oli Hispaaniast) tähistatakse naistepäeva sedasi, et iga tüdruk võtab mõne silmapaistva naise ajaloost või tänapäevast, kehastub t</span><span class="text_exposed_show" style="display: inline; font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">emaks ja teeb tema tegemistest ettekande. Et nii poistele kui tüdrukutele oleks maast madalast arusaadav, et naised ja mehed võivad mõlemad luua, leiutada ja oma unistusi täide viia. Samas ei leia ma, et nais- ja meesenergia oleks kuidagi samasugused ja ühe vitsaga löödavad. Erinevus rikastab igatahes ja maailm ongi duaalne. Tõde on minu meelest seal vahepeal - me ei pea jääma soorollidesse kinni, aga me ei pea neid ka täiesti assimileerima.</span></div>
<div class="text_exposed_show" style="background-color: white; color: #1d2129; display: inline;">
<span style="font-family: Georgia, Times New Roman, serif;"><div style="margin-bottom: 6px;">
Mees ja naine on inimesed, kellel on oma huvid ja kired ja uudishimu ja inimesena võiks igaüks olenemata soost tunda, et tema unistused on aktsepteeritavad ja ei ole naeruvääristatavad. Kui ma näiteks naisena tunnen, et ma tahan kodus ise rohkem söögitegemisega tegeleda ja mees ei olegi sellest eriti huvitatud (ja see sobib mulle), siis ei taha ma kuulda, et ma olen justkui mingis soorollis kinni. Ja muidugi vastupidi ka. Ja samamoodi kui mõni mees tahab, ma ei tea, naise asemel raskeid kotte tassida, siis see ei pea ka olema mingist rollist tulenev, vaid lihtsalt tugi ja abi ja enamasti ongi mehed looduse tahtel füüsiliselt tugevamad. Me ju aitame üksteist igapäevaselt - kasvõi kottide tassimisel.</div>
<div style="margin-bottom: 6px; margin-top: 6px;">
Ja ma tunnen, et nii mõnus on olla naine, kanda kleite, hoida kodu ja tegeleda loominguga ja sealjuures ka eneseteostusega, seigelda ja ronida, remonti teha ja tehnikat uurida. Ehk et ma jõudsin jälle tasakaaluni välja. Ja kui lasteaed või kool kisub printsesside poole kaldu, siis meie saame kodus kallutada elu jälle tasakaalu poole tagasi, lugedes ja jutustades lastele (ka poistele, jah!) ägedatest naistest ja sellest, kuidas kõik inimesed, kel on suur soov ja südikust, võivad teha elus mida iganes. Olla piloot või suurpere ema-isa (või mõlemad!) ja sellega absoluutselt ja täielikult rahul. Naiselikud või mehelikud ja iseendad saame olla igas ametis ja see tuleb kusagilt sügavamalt kui lihtsalt ametinimetusest. Selleks, et olla õnnelik ja tasakaalus, tuleb niikuinii võtta ja hoida ühendust oma sisetunde ja südamega. Siis huvitab natuke vähem, kes mida minu mehelikkusest või naiselikkusest arvab. <span class="_5afx" style="color: #365899; cursor: pointer; direction: ltr; text-decoration-line: none; unicode-bidi: isolate;"><a class="_58cn" data-ft="{"type":104,"tn":"*N"}" href="https://www.facebook.com/hashtag/p%C3%A4riselus?source=feed_text&epa=HASHTAG&__xts__%5B0%5D=68.ARCRqs2zP_-9xH7kvJeMHgw2pQnxIjcC9Ppe8ftxo6_gORaaplB-7bocKKb1UqwQThVet5JqLBMbVJau9IOVOV_pHIj2LDiWlGL-7WbZ4WIfsKYm_Brf3t27vZDapOj4M_Iwv0PzYreVk3VbyCHfNjyutNLmDbJ1kHndz2pKAPJrPJmxG0lhvTGs7T9k7qyjJP4UkzZ9tJY0Yrsbra3vlwmQcPrJy4skq22lnOzF8eFcjp_IcJmLVeT-KzigKD7kIToFkp31qFXM9zRlW7_P5w0FDQXNT3ugB57H6D3HRfIu21s1lcRKbUsHZC_6phUF07MbVtT4WdM960BHTRaG3qdEfA&__tn__=%2ANK-R" style="color: #365899; cursor: pointer; text-decoration-line: none;"><span aria-label="teemaviide" class="_58cl _5afz" style="unicode-bidi: isolate;">#</span><span class="_58cm">päriselus</span></a></span></div>
<div style="margin-bottom: 6px; margin-top: 6px;">
<br /></div>
</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-yNI1ZSRNHdI/XIC3tb7plFI/AAAAAAAAdUE/r6QyT0MIlWwOPmXW9W-0MS7UXfROUMbTQCLcBGAs/s1600/20170827_153656%25280%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-yNI1ZSRNHdI/XIC3tb7plFI/AAAAAAAAdUE/r6QyT0MIlWwOPmXW9W-0MS7UXfROUMbTQCLcBGAs/s320/20170827_153656%25280%2529.jpg" width="180" /></a></div>
<div style="height: 0px;">
<br /></div>
Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-79611880564190446732018-12-31T15:15:00.004+02:002018-12-31T15:15:59.748+02:00Päriselus 2019 jaanuariteema: toitumine korda ja veganväljakutse #päriselusNii! Et juba homme algab uus aasta, siis on paslik välja kuulutada jaanuarikuu teema ehk see valdkond, mille ma oma isiklikul teekonnal #päriselus ette võtan, et seda uurida ja lihvida ja selles inspiratsiooni koguda ja jagada ja saada veel õnnelikumaks ja veel rohkem iseendaks! Minu meelest väga sobivalt valisin esimeseks teemaks <b>toitumise</b>, sest see on see valdkond, millega ma oma elus praegu kõige vähem rahul olen. Ehk et mul on olemas täielik valmisolek ja suur tahe selles osas midagi ette võtta. Lisaks sellele alustatakse nii <a href="http://vegan.ee/vv/" target="_blank">Eestis </a>kui <a href="https://veganuary.com/" target="_blank">väljamaal </a>1. jaanuarist veganväljakutsetega, millega olen ka juba liitunud, nii et me saame olla täielikult varustatud kõikvõimalike ägedate taimsete retseptidega ja julgustavate videote ja soovitustega! Kui Sa tunned, et tahaks ka rohkem ideid ja inspiratsiooni taimsete toitude valmistamiseks, siis minu meelest juba sellepärast tasub selliste aktsioonidega liituda (ainult üks lihavaba päev nädalas on juba tegelikult Su tervisele ja maailmale abiks!)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-WFm8gWTXcRc/XCoVD9qmN5I/AAAAAAAAcI4/5y2YZ8E-4YoPKndSqtNmRUBp6mSvcmgMACLcBGAs/s1600/DSC01247.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1067" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-WFm8gWTXcRc/XCoVD9qmN5I/AAAAAAAAcI4/5y2YZ8E-4YoPKndSqtNmRUBp6mSvcmgMACLcBGAs/s320/DSC01247.JPG" width="213" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Taimsed pannkoogid! Leiad nad <a href="http://tervisejuures.blogspot.com/2013/11/monusad-ja-lihtsad-gluteenivabad.html" target="_blank">siit</a>.</span></div>
<br />
Ma ei ole täistaimetoitlane ehk vegan - olen olnud periooditi (ja mul on täielik respekt nende suhtes, kes seda on!), aga praegusel hetkel minu jaoks sobiv toitumisviis ei sisalda liha, kuid sisaldab vahel tuttavate kanade mune, kala ning harva piimatooteid. Minu ülejäänud pere on segatoiduline, kuid kodus teen ma ikkagi pigem selliseid toite, mida ma ka ise söön. Ja minu eesmärgiks on pakkuda neile võimalikult suurt valikut taimsetest toitudest, et nende silmaring oleks selles osas lai ja samas, et nad oleksid ka teadlikud, mis mida sisaldab ja kust see tuleb. Ja siis saavad nad ise teha oma toitumisvalikud, kui nad on valmis. Selleni olen jõudnud siin aastate jooksul ja mu süda on selles osas rahul. Lisaks sellele soovin ma ideaalis tarbida võimalikult vähe nisujahu ja suhkruid.<br />
<br />
Aga veganväljakutsed meeldivad mulle, sest ma kipun ka mugavustsooni vajuma ja liiga vähe köögis taimsete toitudega katsetama, seega sellises veganolukorras olen ma niimoodi pehmelt ja kenasti (sest ma ju ise tahan seda) sunnitud mugavustsoonist väljuma ja leidlik olema. No ja kuna entusiastlikud väljakutsete korraldajad saadavad kõigile varmalt retsepte ja tuge, siis seda lihtsam ja mugavam see mugavustsoonist lahkumine on! Ja tulemusena on mul jälle rohkem mõtteid ja nippe taimsete toitude valmistamiseks! Olgu märgitud, et ma pigem eelistan siis päristoitu, mitte töödeldud vegantooteid. Me peame sellist blogi nagu <a href="http://tervisejuures.blogspot.com/" target="_blank">Tervise Juures</a> ja ka sinna oleme kogunud igasuguseid taimseid retsepte, mida ma ikka aeg-ajalt valmistan. Aga ka sinna oleks tore midagi uut ja põnevat lisada, nii et äkki siis õnnestub boonusena sellesama väljakutse raames!<br />
<br />
<b>Nii et kokkuvõttes kujuneb jaanuarikuu selliseks, et ma ei tarbi:</b><br />
- <b>loomseid </b>toite ja tooraineid (ehk välistan lisaks lihale ka kala, piimatooted ja muna)<br />
- <b>nisujahu </b>(ma ei välista esialgu gluteeni täielikult, aga pigem väldin ka muid teravilju ja - tooteid)<br />
- <b>suhkrut </b>(luban endal kasutada agaavisiirupit, vahtrasiirupit, datleid ja mett ja puuvilju, aga ütlen head aega muudele töödeldud suhkrutele nagu valge suhkur ja roosuhkrud).<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-nkuuLWEmQJs/XCoV0vzg4YI/AAAAAAAAcJA/CSwt9TEsp2YLBCrIWjVZKPJloxpiUMxfwCLcBGAs/s1600/DSC03432.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1067" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-nkuuLWEmQJs/XCoV0vzg4YI/AAAAAAAAcJA/CSwt9TEsp2YLBCrIWjVZKPJloxpiUMxfwCLcBGAs/s320/DSC03432.JPG" width="212" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Hummus päikesekuivatatud tomatitega. Saab <a href="http://tervisejuures.blogspot.com/2015/10/hummus.html" target="_blank">siit</a>.</span></div>
<br />
Seega hakkan jaanuaris jagama, kuidas läheb, mis tunne on(!) ja mida me siin siis sööme. Samamoodi tahan avastada uusi ägedaid retseptide allikaid, raamatuid ja äkki ka tooraineid, mida ma pole varem kasutanud. Ilmselt läheb esimene nädal võõrutusnähtude tähe all, sest jube raske on see suhkrusõltuvusest loobumine - seda olen sada korda teinud. Tavaliselt läheb nii, et paar päeva on keeruline isudele vastu panna ja siis enam ei tahagi - selge märk ju, et tegelikult keha seda päriselt ei vaja. Suhkrusõltuvusse kaldumise puhul aitab ka see, kui kodus komme ja värki ei olegi või kui kodus elab keegi, kes parajasti väljakutses ei osale, siis peitku need kenasti ära (eks, Martin).<br />
<br />
Mul on ka lapsed, kelle ma seekord väljakutsesse kaasan niivõrd, kui see minu võimuses on. See tähendab, et muidugi võivad nad koolis ja lasteaias (ja ilmselt ikka ka külas ja sünnipäevadel) süüa sealset toitu, aga kodus on meil kõigil üks kommivõõrutus siin peale eriti magusarohket jõulukuud. Mu eesmärk on kehtestada kodus terveks jaanuariks kommi- ja suhkruvaba periood. Edaspidi loome reegli, et magusat võib süüa nädalavahetusel nagu meil on ka multikatega. Nad on juba ettevalmistatud ja hävitavad veel suure rahuloluga viimaseid komme vabandades, et emme, praegu ju veel võib! Viimased tunnid, lapsed.<br />
<br />
No sedamoodi siis. Head aastalõppu!<br />
Kavatsen veel täna kala ja kooki süüa!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-rk64rjN7cn8/XCoUF1sR54I/AAAAAAAAcIs/jUB7M_w30NoALbDCimsdIMWGaXf8ei06ACLcBGAs/s1600/DSC02485.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="266" src="https://2.bp.blogspot.com/-rk64rjN7cn8/XCoUF1sR54I/AAAAAAAAcIs/jUB7M_w30NoALbDCimsdIMWGaXf8ei06ACLcBGAs/s400/DSC02485.JPG" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Täiesti taimne seljanka (natuke töödeldud, aga üldse mitte kohustuslike sojaviineritega. Leitav <a href="http://tervisejuures.blogspot.com/2016/08/taistaimne-seljanka-kas-see-polegi-paris.html" target="_blank">siit</a>.)</span></div>
<br />
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-2000278430079937472018-12-31T14:04:00.003+02:002018-12-31T14:15:04.494+02:002018. aasta kokkuvõte ankeedis ja aastakokkuvõtete võlud<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-cyoQOyCECUw/XCoDAA6nhWI/AAAAAAAAcHY/QYzO21JSUTApD5PwtE1dvBJUOhmOjiK1ACLcBGAs/s1600/180810-KK693.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="266" src="https://3.bp.blogspot.com/-cyoQOyCECUw/XCoDAA6nhWI/AAAAAAAAcHY/QYzO21JSUTApD5PwtE1dvBJUOhmOjiK1ACLcBGAs/s400/180810-KK693.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Foto: Krista Kõiv</span></div>
<span style="font-family: inherit;"><br /></span>
<span style="font-family: inherit;">Kuna aastalõpp ei soosi suhtlust serveriteenusepakkujatega, siis olen ma endiselt siin! Aga võib olla ongi sümboolne lõpetada aasta siin ja alustada uut aastat uues blogis. Kes teab! Kolm Kleidikest jääb ikka nii nagu on, lihtsalt ma tunnen, et siin on temaatilised piirangud ja ma jääksin siin ikka rohkem kleidikestelainele. Aga päriselus.ee ongi konkreetselt minu 2019. aasta teekond minu endani. Veel rohkem. </span><br />
<span style="font-family: inherit;"><br /></span>
<span style="font-family: inherit;">Siin allpool aga ankeet 2018. aasta kohta, millest ka eelmises postituses natuke rääkisin - selle aluseks on #<a href="https://melrobbins.com/mindsetreset/" target="_blank">MindsetReset</a> ettevõtmiselt saadud ankeet, mille panin eesti keelde ja millele lisasin paar endapoolset küsimust raamatute ja elamuste kohta. (MindsetReset on 35-päevane teekond coach Mel Robbinsiga, kes siis iga päev saadab lühikese inspireeriva video ja annab väikese ülesande, et saaksid kokkuvõttes muuta oma harjumusi toetavamateks. Mina liitusin ja ootan põnevusega, mis edasi saab!)</span><br />
<span style="font-family: inherit;"><br /></span>
<span style="font-family: inherit;">Täitsin ankeedi, sest see annab hea ülevaate, milline oli eelmine aasta ja kus ma parajasti olen omadega, et siis järgmise aasta lõpus uuestitäites vaadata, kas ja mis on muutunud. Nii põnev ju! Lõpus ka pisike list ootustest uuele aastale, kuid selle kohta teen nii ehk naa suurema ja põhjalikuma postituse lähipäevil. </span><br />
<span style="font-family: inherit;"><br /></span>
<span style="font-family: inherit;">Ma väga soovitan Sul ka midagi sellist täita või lihtsalt vabas vormis kirja panna, sest ausalt, nii põnev on aasta pärast lugeda, mis värk eelmisel oli. #päriselus</span><br />
<span style="font-family: inherit;"><br /></span>
<span style="font-family: inherit;">Igatahes, aitäh, 2018 ja kõik see, mille Sa kaasa tõid inimeste ja kogemuste ja elamuste ja ka materiaalse näol! </span><br />
<span style="font-family: inherit;"><br /></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-jvqdNIv819k/XCoDS0EyAhI/AAAAAAAAcHk/wT-B4n7DQ08Bc1RJDgwg0NNdx1wXQxrgACLcBGAs/s1600/IMG_20181227_122439.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://3.bp.blogspot.com/-jvqdNIv819k/XCoDS0EyAhI/AAAAAAAAcHk/wT-B4n7DQ08Bc1RJDgwg0NNdx1wXQxrgACLcBGAs/s400/IMG_20181227_122439.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-family: inherit; font-size: x-small;">Inspiratsioonimiiting iseendaga</span></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">2018.
aasta kokkuvõte <o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Mõtle
aastale 2018 ja täida ankeet. Ole aus! See on mõnusaks aluseks ja selle abil
saab hinnata arengut elu olulistes valdkondades. Ankeedi teises pooles pane
kirja soovid uueks aastaks.<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Hinda,
kuidas Sa tunned end oma elu erinevates valdkondades aastal 2018 – tõmba ring
ümber numbrile, mid tundub õige ja põhjenda.<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-weight: normal; line-height: normal;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">1. KEHA</span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">1<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>2<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>3<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>4<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>5<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>6<span style="mso-tab-count: 1;"> </span><span style="color: red;">7</span><span style="mso-tab-count: 1;"> </span>8<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>9<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>10<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Sest aastalõpp läks käest ära toitumise ja
liikumise osas – muidu olen rahul, et keha on vastupidav ja aina painduvam
tänu joogapraktikatele ja tantsida meeldib talle ka. Lisaks on tema vajadusi ja
märke üsna lihtne mõista, nii et iseenesest olen rahul.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">2. TÖÖ/KOOL/ENESETEOSTUS</span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">1<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>2<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>3<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>4<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>5<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>6<span style="mso-tab-count: 1;"> </span><span style="color: red;">7</span><span style="mso-tab-count: 1;"> </span>8<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>9<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>10<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Ma saan teha seda, mida ma armastan, seega olen
päris rahul. Tunnen, et ma ei rakenda täielikult oma potentsiaali ja võiksin
rohkem ja julgemalt katsetada, võtta vastu väljakutseid ja võimalusi ja muidugi
võiks ühel hetkel ka magistritöö valmis kirjutada. Aga ma usun, et ma olen
õiges kohas ja õigel ajal ja lihtsalt vajan julgust, et oma unistusi täide
viia!<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><o:p><span style="font-family: inherit;"><br /></span></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">3. RAHA</span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">1<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>2<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>3<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>4<span style="mso-tab-count: 1;"> </span><span style="color: red;">5</span><span style="mso-tab-count: 1;"> </span>6<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>7<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>8<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>9<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>10<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Hästi huvitav valdkond. Ma saan olla rahul, sest
mul on tegelikult kõik olemas. Samas olen ikkagi praegu sõltuv oma abikaasast.
Jällegi tunnen, et siin saan ma ka ise palju ära teha – leid võimalusi, kuidas
kasutada oma potentsiaali ja selle abil ka rahaliselt sõltumatuks saada. Aga ma
tänu sellisele olukorrale olen ka sel aastal väga palju mõelnud sellele, kuidas
see küllus on tegelikult palju kõikehõlmavam kui raha. Ja kuidas ma kipun
kulutama vahel asjadele, millele ei peaks.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><o:p><span style="font-family: inherit;"><br /></span></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">4. SUHE/ARMUELU</span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">1<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>2<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>3<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>4<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>5<span style="mso-tab-count: 1;"> </span><span style="color: red;">6</span><span style="mso-tab-count: 1;"> </span>7<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>8<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>9<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>10<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Muidu olen rahul, aga mul on sama mure, mis
ilmselt paljudel väikeste lastega peredel – me ei võta liiga palju aega
kahekesi olemiseks. Samas <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>saime sel
aastal käia kahekesi Barcelonas ja isegi mitu korda spas, aga ma kardan, et
sellised olemised ainult annavad mõista, et tahaks ju veel rohkem sellist aega,
mil tähelepanu ei pea mitme inimese vahel jagama.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">5. SÕPRUSSUHTED</span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">1<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>2<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>3<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>4<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>5<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>6<span style="mso-tab-count: 1;"> </span><span style="color: red;">7</span><span style="mso-tab-count: 1;"> </span>8<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>9<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>10<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Ma olen nii õnnelik, et minu ümber on kogunenud
nii palju ilusaid ja toredaid pärisinimesi ja et aeg-ajalt esineb ka selliseid
ühekordseid kohtumisi, mis on nii omal kohal ja õigel ajal mingit head mõtet
meelde tuletamas. Sõpradega muidu sama olukord nagu suhtega – sel aastal
võtsime kuidagi liiga vähe aega lihtsalt koosolemiseks. Aga samas see aeg,
mille võtsime, oli ikkagi ülimalt mõnus.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">6. ENESEVÄÄRTUSTAMINE</span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">1<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>2<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>3<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>4<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>5<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>6<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>7<span style="mso-tab-count: 1;"> </span><span style="color: red;">8</span><span style="mso-tab-count: 1;"> </span>9<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>10<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Ma tunnen, et ma olen teekonnal ja pidevas arengus
selle päris iseendani. Ja ma pigem olen hetkedes õnnelik ja enese suhtes
armastav. Neid hetki, mil ma seda taipan, on muudkui aina rohkem. Aga ma pean
õppima endale rohkem aega võtma ja hetki ja valima ennast enne teisi (nii
palju, kui see on väikeste laste emal võimalik). Minu aeg on oluline ja see
regulaarsus selles ka. Ma liiga tihti ohverdan selle kellegi või millegi (ka
kohustuste) hüvanguks ja jään ise laadimata.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><o:p><span style="font-family: inherit;"><br /></span></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">2018.
aasta raamat<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Ma pean ütlema, et „In the Company of Women“ G.
Bonney, mis on lihtsalt nii inspireeriv – seal on üle 100 loomingulise naise
ankeedid, milles nad jagavad oma inspiratsiooniallikaid ja kogemusi. Eriti hea
lihtsalt võtta korra paariks minutiks raamat kätte ja juba olengi ühest-kahest
naisest inspireeritud. Ja jätkuvalt S. Tsabary „The Conscious Parent“. Igal
ajal.<o:p></o:p></span></span><br />
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-ciepA0dvXFA/XCoDKVgTRMI/AAAAAAAAcHc/gjcWC5jGC-86_geN9jxXm1DaK8oc0MxgwCLcBGAs/s1600/IMG_20181221_140720.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://4.bp.blogspot.com/-ciepA0dvXFA/XCoDKVgTRMI/AAAAAAAAcHc/gjcWC5jGC-86_geN9jxXm1DaK8oc0MxgwCLcBGAs/s320/IMG_20181221_140720.jpg" width="240" /></a></div>
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">2018.
aasta muusika<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Aasta alguses kindlasti Miljardid ja nende plaat „Kunagi
läänes“, mis saatis meid naistetripil Tartus. Siis raudselt <a href="https://www.youtube.com/watch?v=PUdyuKaGQd4" target="_blank">„I´ve got no roots“</a>Alice Mertonilt või Eden Marylt. Vahepeal avastasin <a href="https://www.youtube.com/watch?v=7R86_ez4qrE" target="_blank">MY BABY</a>, mille ma kindlasti siit aastast kaasa
võtan. <a href="https://www.youtube.com/watch?v=Wo80bXyEbkE" target="_blank">London Grammar</a>it kuulasin ka palju – selline hea vihmase ilma muusika (ja ma pean ütlema, et ma hingasin kergendatult, kui London Grammar suvel tulemata jäi, sest ma ei oleks saanud minna!).
Ja <a href="https://www.youtube.com/watch?v=QgX_XZQUvJg" target="_blank">Mirabai Ceiba</a>. Kuna ta esines <a href="http://3ho-europe.org/en/eventsactivities/european-yoga-festival" target="_blank">Prantsusmaal joogafestivalil</a>, siis sealt jäi
ta kuidagi eriliselt kõlama. Enne ma pigem ei olnud vaimustunud. Ja muidugi
mantrad igas võtmes.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><o:p><span style="font-family: inherit;"><br /></span></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">2018.
aasta reis<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Pean ütlema ikkagi <a href="http://3ho-europe.org/en/eventsactivities/european-yoga-festival" target="_blank">Prantsusmaa joogafestival</a> –
kahtlemata reis, millist pole kunagi varem olnud. Ma arvan, et see 8 päeva
iseendale oli lihtsalt hädavajalik. Ja ma väga naudin kodumaised rändamisi ka.
Sellest aastast jäi kõige paremini meelde lastega Eesti keskel majakeses
olemine, rabas matkamine, hiiemäel käimine ja lihtsalt õuesolemine. Tegime
taimetoite ja olime omas mullis.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-9ykmQNsugxU/XCoDeqFfVeI/AAAAAAAAcHs/f08ZHEgriRgXmZr5T12dq3EvpvNYPdlOQCLcBGAs/s1600/IMG_20180706_001242%2B%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://3.bp.blogspot.com/-9ykmQNsugxU/XCoDeqFfVeI/AAAAAAAAcHs/f08ZHEgriRgXmZr5T12dq3EvpvNYPdlOQCLcBGAs/s320/IMG_20180706_001242%2B%25281%2529.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Kleidikestega Kirna mõisas</span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">2018.
aasta avastus(ed)<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Ma pean ütlema, et üheks avastuseks on kindlasti eeterlikud
õlid ja DoTerra. Ma pole aastaid juba lõhnaõlisid kasutanud ja nüüd õlidega on
nende aroom boonuseks selle kõige kõrval, mida nad veel teha oskavad. Näiteks
tuju tõsta, rahustada ja immuunsüsteemi toetada. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Emili Kool, mis sattus täiesti „juhuslikult“ õigel
ajal meie teele ja kuhu tänu sellele saime ka oma Kaheksase sokutatud.
Lapsekeskne ja uuendusmeelne kool. Praegu olen superrahul.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Et mu lapsed ei keela enam minul laulda, vaid
hoopis laulavad kaasa. See on lihtsalt nii-nii rõõmustav avastus.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></div>
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br clear="all" style="page-break-before: always;" /></span></span></b>
<br />
<div style="height: 0px;">
<span style="font-family: inherit;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">1.
Kolm head asja, mis sinuga 2018. aastal juhtus ja kuidas Sa end nendes
olukordades tundsid:<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit; font-size: 12pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit; font-size: 12pt;">1. Kundalini
jooga festival Prantsusmaal. Ma olin lihtsalt nii mina ise ja ma tundsin ennast
supervõimsana ja hoituna ja vägevate elamuste ja inimeste keskel.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit; font-size: 12pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">2.
</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">Ma
olen õppinud aega maha võtma!<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b>See
aasta oli rahulikum ja natuke tasakaalukam kui eelmine. Ja see võimaldas minna
sügavuti. Peamiselt tänu kohalolekupraktikatele ja lihtsalt korra hetke
võtmisele igal pool ja igal ajal.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">3.
</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">Inimesed!
Kõik need inimesed, kes minu ellu satuvad, siit läbi käivad ja on olemas kaugel
ja lähedal – ma olen absoluutselt igaühelt midagi õppinud. Ma olen lihtsalt
niii õnnelik, et te olite ja olete. Aitäh!<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">2.
Kolm väljakutsuvat olukorda 2018. aastal ja kuidas end tundsid:<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">1.
</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">Kui
ma sain teada, et mu saalikese kohale ehitati liikluslinn. Ma tundsin nii
erinevaid tundeid. Võimetust midagi ette võtta, pettumust, kurbust ja ahastust.
Aga aasta on näidanud, et kõigega on võimalik harjuda. Ja see on pakkunud nii
mulle kui teistele imelisi võimalusi õppida aktsepteerimist – kõik on nagu on.
Ja me ei saa vahel mitte midagi muud teha kui aktsepteerida.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">2.
</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">Lapsevanemana
olen tundnud väga mitmeid kordi, et ma olen niii oma alateadvuse mustrites
kinni ja kasutan väsinuna autopiloodil kõiki selliseid väljendeid ja
käitumismustreid, mida ma absoluutselt südames ei toeta. Ja siis ma tunnen
ängi, et ma ei suuda neid kuidagi muuta. Kuidas ma näen end kõrvalt ja ei suuda
peatuda. Mõistan, et mustrite ülekirjutamine on protsess ja tegelikult on väga
palju olnud neid olukordi, mil ma olen suutnud hoopis uusi mustreid kasutada. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="mso-spacerun: yes;"><br /></span></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">3.
</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">Kui
mu 10-aastane koer jäi suvel haigeks ja oli oht, et ta ei saagi terveks. Olin väga
mures ja põhimõtteliselt lasin juba etteruttavalt tema elulugu silme eest läbi.
Ja natuke mõtlesin sellele, kui enesestmõistetavalt me oleme võtnud seda, kui
hea ja tingimusteta armastav ja sõbralik ja koostööd tegev koer ta on. Ja
kuidas ma olen talle natuke liiga vähe tähelepanu pööranud. Kuna ta sai
imetabaselt terveks (ja ma siiani ei oska seda seletada), siis olen saanud
terve poolaasta temaga teadlikult koos olla ja see teeb mind niii õnnelikuks. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-4UFK60H_2es/XCoD_5uDRaI/AAAAAAAAcH8/Va-Ekgch_6YZWr5OWCOUuFiXjjrviNLXACLcBGAs/s1600/IMG_20181224_125551.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-4UFK60H_2es/XCoD_5uDRaI/AAAAAAAAcH8/Va-Ekgch_6YZWr5OWCOUuFiXjjrviNLXACLcBGAs/s320/IMG_20181224_125551.jpg" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">3.
2018. aasta suurim õppetund<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Et elu usaldades, aktsepteerides ja südamest elades
ei saa mööda panna. Ja seda, et ilma julguseta väljakutseid ei ületa. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">4.
Sinu 2018. aasta suurim saavutus, mille üle oled kõige uhkem</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Vau, ma ei teagi. Ma arvan, et minu saal. Ja see,
kuidas ta kasvab ja kuidas mina koos temaga kasvan ja igasuguseid põnevaid
kogemusi ja elamusi saan nende inimeste ja kohtumiste ja ürituste abil, mis
seal loodud saavad. Ja et ma olen suutnud seda kõike seal ikkagi südamega luua.
Ka need kõige pisemad ringid, mis on seal kokku saanud, on olnud nii õiged ja
ma tunnen, et neid on vaja (ka mulle) ka siis, kui nad vaevu renditasu katavad.
<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-pK0TSF3xdjE/XCoDoro38OI/AAAAAAAAcHw/-sVp02H13LcBZrFL36w9ecm-sP2yoY8kgCLcBGAs/s1600/IMG_20181217_212639.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://1.bp.blogspot.com/-pK0TSF3xdjE/XCoDoro38OI/AAAAAAAAcHw/-sVp02H13LcBZrFL36w9ecm-sP2yoY8kgCLcBGAs/s400/IMG_20181217_212639.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit; font-size: x-small;">Naised saalis</span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">5.
Sinu unistused ja soovid aastaks 2019<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Olla julge, täita oma unistusi ja võtta
igasuguseid väljakutseid vastu ja elada otse südamest!<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">2019.
aasta<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: left;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Pane
kirja, mida soovid nimetatud valdkondades sel aastal paremaks muuta või mida
soovid paremini teha:</span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">1. KEHA – </span></b><span style="font-family: inherit; font-size: 12pt; line-height: 107%; text-indent: -18pt;">toitumine,
looduses jalutamine ja tants! Ja muidugi jätkuvalt jooga.</span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">2. TÖÖ/KOOL/ENESETEOSTUS – </span></b><span style="font-family: inherit; font-size: 12pt; line-height: 107%; text-indent: -18pt;">jätkan
samas vaimus, aga julgemalt!</span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">3. RAHA – </span></b><span style="font-family: inherit; font-size: 12pt; line-height: 107%; text-indent: -18pt;">korraldan
iseendaga (ja teistega) ajurünnakuid, kuidas kavalalt oma potentsiaali
rakendades raha enda suunas liikuma panna.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">4. ARMUSUHE – </span></b><span style="font-family: inherit; font-size: 12pt; line-height: 107%; text-indent: -18pt;">planeerime
aega kahekesi olemiseks – kasvõi lihtsalt kodus, vahepeal ilma lasteta.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">5. SÕBRAD – </span></b><span style="font-family: inherit; font-size: 12pt; line-height: 107%; text-indent: -18pt;">kohvikud,
külaskäimised ja kinod, väljasõidud ja koostegemised!</span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 0px;">
<b style="font-family: inherit; text-indent: -18pt;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;">6. ENESEVÄÄRTUSTAMINE – </span></b><span style="font-family: inherit; font-size: 12pt; line-height: 107%; text-indent: -18pt;">jätkan
iseenda ja elu usaldamist ja elan julgemalt ja ikka läbi südame. Planeerin
endale regularset oma aega.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Mis
tundub nende muutuste juures kõige hirmsam?</span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Et vahepeal saab jõud otsa.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Mis
on nende muutuste juures elevusttekitav?<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Et päriselt on kõik võimalik!<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">Küsi
lähedastelt ja töökaaslastelt, mida Sa saaksid teha, et olla parem
vanem/ülemus/kolleeg/partner/abikaasa/sõber<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">In process.</span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-D20B9GpB0pQ/XCoFNjnplTI/AAAAAAAAcII/RGBQi8oWtqAZ6oT2NnO9FmB80o143zkUACLcBGAs/s1600/180810-KK794%2B%25282%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="266" src="https://1.bp.blogspot.com/-D20B9GpB0pQ/XCoFNjnplTI/AAAAAAAAcII/RGBQi8oWtqAZ6oT2NnO9FmB80o143zkUACLcBGAs/s400/180810-KK794%2B%25282%2529.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Uueks aastaks rohkem naistehänge!</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Foto: Krista Kõiv</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: 12pt; line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></span></div>
Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-48155676823562220022018-12-30T10:35:00.001+02:002018-12-31T09:40:05.030+02:002019. aasta päriselus ehk alustan blogiteekonda pärisminuni<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-fL9Ibcj7YA0/XCiCVevG-2I/AAAAAAAAcFk/4KMbdiMKbssI6AKLx818eutxH_CahBDEwCLcBGAs/s1600/unistused.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://1.bp.blogspot.com/-fL9Ibcj7YA0/XCiCVevG-2I/AAAAAAAAcFk/4KMbdiMKbssI6AKLx818eutxH_CahBDEwCLcBGAs/s400/unistused.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
Nii! Otsustasin alustada aastapikkust blogiteekonda, mis kajastab tervet aastat keset õnne ja rõõmu ja väljakutseid ja inspiratsiooni! Mõtlesin end kätte võtta (samas olles enda vastu ka hästi hea ja armastav - ka üks väljaakutse mulle endale) ja tegeleda oma kõikvõimalike eluvaldkondade, unistuste ja väljakutsetega, et ma muudkui lendleks päriselt iseenda poole. Kõik need valdkonnad ja unistused ja väljakutsed baseeruvad niikuinii minu väärtustel ja on minu osad juba praegu ka, seega midagi uut ja radikaalset siin minu jaoks ei ole. Ainult see on, et ma tahaksin olla järjepidevam ja et keegi (ehk siis ma ise) torgiks mind aeg-ajalt mugavusest välja. Ja see ka, et maailm on inspiratsiooni täis ja nii raske on kõike valida. Ma siis valin jõudumööda neid asju ja inimesi ja elamusi, mis tulevad!<br />
<br />
Ma küll lootsin, et ma saan domeeni registreerimise ja serveriruumiga kõik kiiresti korda ja päriselus.ee sünnib enne seda postitust (või nagu siis samal ajal), aga saatus tahtis, et ma teeksin esimese postituse avalikuks siin, oodates uut lehekülge. Mis ei olegi võib olla väga halb variant, sest siis te kõik näete seda siin! Ja oskate pärast päriselus (hah!) selle uue blogi ka üles leida!<br />
<br />
Homseks loodan saada ka pärislehekülje tööle, lehe kujundatud ja siis juba täidan oma ankeeti 2018. aasta kohta, panen kirja 2019. aasta teemad, eesmärgid ja unistused ja räägin, millisest valdkonnast jaanuarikuus eriti rõõmsalt ja entusiastlikult alustan (sest sõnadel on jõud, eks!)! Ma väga-väga loodan, et Sa tuled ka teele kaasa!<br />
<br />
<b>Esimene pärispostitus algab nüüd:</b><br />
<br />
<br />
<div class="MsoNormal">
Üks hea aasta päriselt elus olemiseks. Ka päriselus.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Otsustasin võtta ette aasta 2019 (sest tundub ju täitsa hea
aasta), et lihvida oma elusolemist, elamist ja rõõmu elust ja igasugustest
väikestest ja suurematest ja lihtsatest ja keerulisematest
asjadest/elamustest/inimestest. See näeb ideaalis välja niimoodi, et ma panen
kirja kõik need valdkonnad ja suunad ja unistused, mis on mulle elus olulised
ja siis hakkan neid vaikselt otsast harutama, et mul oleks nad kõik silme ees
ja ma võiksin anda endast parima, et nad saaksid tähelepanu ja et mina võiksin
muudkui liikuda iseenda parima versiooni poole. Ja seda ma teen uusi harjumusi otsides
ja analüüsides ja kogedes ja luues, mis võiksid mind muudkui edasi, pärisminuni
viia. Ja üks aasta võiks olla hea periood selle kõige jälgimiseks ja
kirjapanemiseks. Kõik need valdkonnad on seotud minu väärtustega ja kõige
sellega, mida ma niikuinii oma elus hindan ja armastan, seega selles mõttes ei
tee ma siin midagi uut ja radikaalset. Ma lihtsalt soovin seda kõike veel
rohkem kogeda ja natuke nagu iseennast inspireerida olema veel rohkem mina ise.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Ma mõtlesin ja kaalusin ja piinlesin pikalt, et kuidas seda
kõike mingisse päriselt esitatavasse vormi valada. Ja ma jõudsin sellise
variandini, et ma panen eriti rustikaalselt kirja kõik suunad ja valdkonnad,
milles ma tahan kuhugi liikuda ja siis valin mõned välja ja pühendan iga kuu 2019.
aastas ühele valdkonnale või teemale. Ja selle teemaga ma siis tegelen terve
kuu – esitan endale ehk mingi mõõdetava väljakutse, leian toetavaid allikaid
raamatute, videote, inspireerivate inimeste ja ettevõtmiste näol ja siis
niimoodi matkan läbi kuu, et leida kõikide variantide vahel see paras tasakaal
ja tee ja harjumus, mis võiks olla just minu jaoks. Infot ja inspireerivat on muidugi
tohutult palju ja see ajab pea segamini. Aga ma otsustasin lihtsalt kuskilt
alustada ja teha seda usaldades, et küllap siis ikka jõuavad minuni just need
õiged infokillud ja inimesed. Ja no vaatame!<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Ja ehkki mu tänane tee ütles mulle, et „Share only your
strentghs, not your weaknesses“, siis ma tahan tegelikult just kajastada kõiki
aspekte ja tundeid ja väljakutseid, mis ette ja taha tulevad. Et oleks aus. Ja
päris. Nagu päriselt elus.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Ma tahan seda kõike teha võimalikult vabalt ja rõõmsalt ja
kergelt, aga samas ikkagi ka mingitpidi end torkides, sest mugavus just kõige
paremini edasiminekut ja enesearengut ei toeta. Nii et selle aasta pühendan
iseendale ja oma teekonnale ja elurõõmule ja väljakutsetele ja hirmude
ületamisele ja „jah“-ütlemistele ja avastustele ja taipamistele ja selle kõige
kirjapanemisele ja jagamisele. Sest see jagamine ja kirjapanemine on üheks
toetuspunktiks ka. Kirjapannes jäävad mulle maha märgid, kuidas see kõik läheb
ja millised on väljakutsed ja aasta lõpuks on mul olemas ülevaade kõikidest
elamustest ja õppetundidest. Ja mul on suur lootus ja usk, et selle teekonna
jagamisel leian ma mõttekaaslaseid ja saan inspiratsiooni ja tagasisidet. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Niisiis. Kõigepealt on tarkade ja süsteemsete inimeste sõnul
oluline märkida ära enda hetkeseis, ehk kaardistada praegune olukord, et oleks
hiljem, millega tulemusi võrrelda. Ja selleks ma täidan ära ühe <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">ankeedi, </b>mille ma sain <a href="https://melrobbins.com/mindsetreset/" target="_blank">Mel Robbinsi lehelt</a>, kes alustab 35-päevast Mindset Reset coachingut, millega saab tasuta liituda ja mille raames see kohe mõni minut peale liitumist Sulle saadetakse. Ma soovitan seda Sinul ka
teha, sest kasvõi juba kord aastas sellise ankeedi täitmine ja võrdlemine
järgmistega annab päris toreda iseenda analüüsimise võimaluse. Ankeedi eestikeelse tõlke saad praegu minu käest mulle kirjutades (nt fb Grete Sutrop)!<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Ja seejärel teen ma sellise listi eesmärkidest, mida uuel
aastal täita võiks. See võiks olla selline <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">list</b>,
kust leiab suuremaid ja väiksemaid eesmärke, et vahepeal oleks mõnus midagi
maha tõmmata ja rõõmustada. Näiteks, klassikalised eesmärgid, mida ma pidevalt
endale mõttes (!) sean (ja sellepärast need hästi ei töötagi, et nad on ainult kuskil
mõttes), on perepiltide tellimine või kord kuus lastepäevikusse kirjutamine (päevik,
mida ma pean oma lastele, kuhu kirjutan neile neile emaks olemise mõtetest ja elamustest)
või õigel ajal teatripiletite ostmise meelespidamine või x-arvu raamatute
lugemine aastas (eriti rahuldustpakkuv list mahatõmbamise võimalusega!). Aga
kindlasti saab sinna panna ka suuremaid või järjepidavustnõudvamaid eesmärke
nagu iga päev vähemalt 10-minutilise jalutuskäigu ettevõtmine (ja kui jääbki
võtmata, siis peab järgmisel selle võrra rohkem jalutama!) või lubadus, et sel
aastal ei osta mõttetut pudi-padi (ilmselt tuleks see ka kuidagi lahti
mõtestada, et mida see pudi-padi täpselt minu jaoks tähendab) või lubadus, et
ma ei tõsta kodus häält (ja panen preemiaks kirja kõik korrad, kui suudan seda
mitte teha). No ühesõnaga, selliseid liste on internetis küllaga ja mina sain
inspiratsiooni näiteks siit <a href="https://gretchenrubin.com/2018/12/18-for-2018-end-of-year-update" target="_blank">Gretchen Rubini</a> postitusest. Ja sarnaselt talle
soovin ma ka aasta jooksul iga mõne aja tagant teha endale ülevaate listi
täitmise hetkeolukorrast.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Minu suureks sooviks on kirjutada blogisse vähemalt kaks
kuni kolm korda nädalas. Selline järjepidevus on üks minu arengukohti, tuleb
tunnistada. Aga ma tunnen, et see toetaks mind ja aitaks mind minu elu loomisel
just selliseks nagu ma tahan! Julge pealehakkamine on vähemalt pool võitu!<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Ma loodan, et Sa saad ka ise innustust ja tuge ja jõudu ja rõõmu 2019. aastal iseennast rohkem tundma õppida ja võib olla natuke proovile panna ja lihtsalt kõike õnnelikumalt võtta!</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p>Grete</o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p><br /></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p><br /></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Mind inspireerisid seda kõike tegema kohe eriti (ühel hetkel saabuvad ka lingid!):<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
#MindsetReset Mel Robbinsiga<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Gretchen Rubin ja Happiness Project<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Become Minimalist ajakiri Simplify<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
G. Bonney raamat „In the Company of Women“<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
M. Gastoni raamat „The Art of Wellbeing“<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Five-year Diary<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Ja lugematud naised, inimesed, tsitaadid, filmid ja hetked.<o:p></o:p></div>
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-78402645885504837622018-12-05T10:57:00.002+02:002018-12-06T14:30:05.351+02:00Ametlik jõuluootuse algus ehk meie maja jõulutegemised 2018Vaatasin, et ma polegi eelmisel aastal üldse meie jõuluvärgipostitust teinud ja lugedes 2016. aasta <a href="https://kolmkleidikest.blogspot.com/2016/12/heateod-purgis-ehk-meie-pere.html" target="_blank">postitust </a>oli küll täitsa tore ajas tagasi minna ja neid väikseid asju mäletada. Kuidas pisikesed kleidikesed päkapikke ootasid ja kuidas ma püüdsin meie pere jõulutegevuste kalendrit traditsiooniks juurutada. Ja ma mäletan, kuidas ma olin kohati õnnetu, et nad üldse nii õhinas ei olnud sellest nagu mina. Selliseid hetki mäletan mitmeid, tegelt, kui nüüd mõtlema hakata. Kuidas mul on suur visioon, kuidas meil kõik hakkab olema ja kuidas me kõik harmooniliselt igasuguseid asju koos teeme. Üleni kleitides ja rõõmsad. Ja siis saabub reaalsus. Haa. Mõnikord on ta koostöövalmim ja mõnikord mitte nii väga. Aga ma olen vahepeal suuremaks kasvanud ja selliste asjadega harjuma õppinud. Et ootused ja reaalsus on nagu õed - ühel hetkel on nende vahel suur ja paks armastus ja järgmisel täiesti ettenägematu sõda. Isegi sellega olen harjunud leppima, et vahepeal tuleb mõnel kleidikesel kleidiblokk ja ta käib mõnda aega pükstes (appi! ma tean! õudne!).<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Igatahes, ma kirjutan nüüd siia päevikusse üles meie selle aasta jõuluvärgi. Et kuidas me ootame ja miks ja keda ja kuidas jõulud sel aastal tulevad (seda siis jooksvalt ja hetkeseisuna, sest ma just kirjutasin ju ootustest ja reaalsusest). </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Sel aastal käivad meil endiselt päkapikud ja sel aastal oleme endiselt suutnud advendikalendritest mööda vaadata. Ma ausalt ei tea, kuidas see meil kõik need aastad õnnestunud on. Sest neid on ju igal pool ja nii ägedaid. Ja ma imestan ka, et ma ise pole murdunud, sest olgem ausad, seda juhtub isegi pigem rohkem kui seda, et keegi väga survestaks mind midagi ostma. Nõukaajalaps, noh. Ma olen nõrk, kui mänguasjapood on lahedaid värvilisi asju täis. Aga samas olen isegi mina õnneks filtriga ja kui ka need hullusehetked on, siis ikkagi KÕIK asjad mulle ei meeldi ja kui ma olen piisavalt suures mänguasjapoes, kus on piisavalt kirev ja segadusttekitav olla, siis lõpuks läheb mul süda sellest pahaks ja ma ei taha enam midagi osta. Õnneks. Ja segadusttekitav on minu jaoks see, et ühest küljest ma ju ei taha igasuguseid mänguasju oma koju lubada, sest paljud lihtsalt ei ole minu jaoks ägedad ega piisavalt loovust arendavad ega üleüldse keskkonnasõbralikud ja paljudest on rõõmu ainult mõneks korraks ja siis nad on siin igal pool ja me peame sõdima, et kes millise ja kuhu ära koristab ja teisest küljest see kõik ajab segadusse, sest mulle ikkagi meeldivad ju igasugused toredad asjad (jah, ka mõned nendest mittekeskkonnasõbralikest). </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Aga advendikalendreid meil ei ole, sest meil käivad päkapikud ja minu meelest sellest piisab. Ja ma ka püüan seda magusatarbimist siin kontrolli all hoida rohkem, nii et ka sellest küljest olen ma rahul, et ma pole murdunud. Päkapikud on ka seda teed läinud, et magusat toovad nad pigem vähem. Ja ma igal aastal hoian hinge kinni, kas sellest tuleb probleem, sest iga kleidike on ju ka osa erinevatest lastekollektiividest, kus ikka tuleb teemaks, et kes mida sai. Aga esimesed päevad on paljulubavad. Eks me siis seal lõpupoole näe. Õnneks saab kõik päkapikkude kaela ajada.<br />
<br /></div>
<div>
Mida päkapikud toovad, te mõtlete (isegi kui ei mõtle, siis mina kahe aasta pärast seda lugedes raudselt mõtlen)? Tundub, et sel aastal (nagu ka eelmistel) lähtuvad meie päkapikud strateegiast, et üle päeva on midagi söödavat ja aeg-ajalt kolmepeale. Praeguseks on susside sees olnud karp mustikaid (hitt!), koerapiltidega sokid (mitte kolmepeale), väike lumememmeśokolaad, lumekoera raamat ja väikesed siili-, pingviini- ja elevandikujulised post-itid. Tundub, et neil on plaanis veel mõningaid tervislikumaid palakesi ja muidu toredaid kingitusi sussidesse panna, nagu näiteks pakiga kuivkülmutatud mustikaid ja maasikaid, müslipalle, juukseklambreid, pliiatseid, kuuseehteid, looduslikke komme, smuutisid ja looduslikke kõrrejooke, ilusaid alukaid (praktiline ja alati teeb rõõmsaks), kristalle, magneteid (meil on magnettahvel) ja mine tea, mida veel, sest kes oskab seda praegu, detsembri alguses öelda, eksole! Aga ma võib olla kirjutan neile, et nad tooksid ükspäev Kaheksasele sinihallitusjuustu, Kuuesele marineeritud seeni ja Neljasele paki sojaviinereid. Lihtsalt sest need on nende lemmikasjad, mida me siiski iga päev ei söö ja ma tahaks näha nende reaktsiooni. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ja nagu kombeks on saanud, siis ka sel aastal tegin ööl vastu esimest detsembrit valmis meie pere jõulutegevuste kalendri, kus kuni jõuludeni on iga päev üks ühine jõulune tegevus, mille peaksime päeva jooksul suutma ära teha. Kui kunagi aastaid tagasi võisin sinna panna mida iganes, sest me olime peamiselt ikka kodused, siis nüüd pidasin korralikku plaani ja arvestasin ja vaagisin ja mürgeldasin siin kalendri ja nimekirjaga, et mõnel päeval, kui me pea üldse üksteist ei näe, saaks ka mõne jõulutegevuse teha. Lisan meie selle aasta nimekirja siia ka, et oleks huvitav (ka mul mõne aasta pärast):</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<b>Pere jõulutegevuste kalender 2018:<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
</div>
<ol>
<li><span style="color: red; text-indent: -18pt;">Joonistame koos
jõulupildi</span></li>
<li><span style="color: red; text-indent: -18pt;">Teeme piparkooke ja
kingin kellelegi ühe</span></li>
<li><span style="text-indent: -18pt;">Kallistan kõiki pereliikmeid</span></li>
<li><span style="text-indent: -18pt;">Räägime miks on hea teha head</span></li>
<li> <span style="text-indent: -18pt;">Laulame koos jõululaule</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">Kingin kellelegi mandariini</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">Jutustame ühe jõululoo</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;"> </span><span style="color: red; text-indent: -18pt;">Riietume jõuluhaldjateks
või -loomadeks</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;"> </span><span style="color: red; text-indent: -18pt;">Vaatame koos jõulufilmi</span></li>
<li>Meisterdame paberist lumehelbeid</li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">Joonistan päkapikule kaardi tema portreega ja soovin
talle midagi head</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">Joome teed ja sööme piparkooke</span></li>
<li><span style="text-indent: -18pt;">Ütlen täna teistele palju häid sõnu</span></li>
<li><span style="text-indent: -18pt;">Meisterdame kuuseehte</span></li>
<li><span style="color: red; text-indent: -18pt;">Kaunistame söögilaua ära</span></li>
<li><span style="color: red; text-indent: -18pt;">Teeme jõuluteemalisi
näomaalinguid</span></li>
<li><span style="text-indent: -18pt;">Igaüks saab muinasjutu valida</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">Meisterdame jõuluingleid</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">Joonistame jõulukaardi ja saadame ära</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">Joonistan päkapikule pildi endast</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal; text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">Sööme koos jõuluśokolaadi</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;"> </span><span style="color: red; text-indent: -18pt;">Teeme jõululauamängu</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;"> </span><span style="color: red; text-indent: -18pt;">Mõtleme koos
jõululuuletuse välja</span></li>
<li><span style="text-indent: -18pt;">Teeme perefoto</span></li>
</ol>
<br />
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
<o:p>Ja kalender ise sai inspiratsiooni pinterestist, nagu ikka, ning valmis käepärastest vahenditest. Sel aastal tahavad suuremad kleidikesed ise teateid lugeda, sest üks käib koolis ja teine eelkoolis ja neil on tekkinud lugemishasart (lõpuks ometi!). </o:p><br />
<o:p><br /></o:p>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-fbgG0jW-SoE/XAeYhocLoHI/AAAAAAAAb8Q/n28_LqZ67Y8FCAEj34tzzpYD0JL1K14EgCLcBGAs/s1600/IMG_20181130_232749.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://3.bp.blogspot.com/-fbgG0jW-SoE/XAeYhocLoHI/AAAAAAAAb8Q/n28_LqZ67Y8FCAEj34tzzpYD0JL1K14EgCLcBGAs/s400/IMG_20181130_232749.jpg" width="300" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Lapsed tegid endale ka individuaalsed jõuluootusekalendrid ja teipisid need seinale. Igal aastal on minu abi aina vähem vaja, tundub. Magushapu.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-Y_5pRVLmHUM/XAeZI8p-_lI/AAAAAAAAb8c/zI_imeKdkZMZBVn2d7Al0ugfo4njlGK-wCLcBGAs/s1600/IMG_20181205_111518.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://1.bp.blogspot.com/-Y_5pRVLmHUM/XAeZI8p-_lI/AAAAAAAAb8c/zI_imeKdkZMZBVn2d7Al0ugfo4njlGK-wCLcBGAs/s400/IMG_20181205_111518.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<o:p><br /></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
Piparkookidehooaja avasime juba novembris, sest Kuuene ütles ühel päeval, et teeks. Ja poes oli taigen täiesti olemas, seega tegime! Ja nüüd pühapäeval oli meil väike jõuluootusepidu, kus saime seda korrata. See on raudselt üks minu lemmikjõulutraditsioone - oli siis, kui mina olin väike ja on ka täna. Vahepeal tegin ise gluteenivaba taigent, aga olgu öeldud, et siis olime enamasti kodused ja saime seda endale lubada. Nüüd olen valinud Pagar Võtaks taigna või siis mõne kohviku (nagu Delicato) käsitöötaigna. Sest elus tuleb teha valikuid. Glasuure leiab ka juba looduslike värvainetega, mis teeb mind nii rõõmsaks! Iga pakk, millel ma näen suurelt selliseid kirju, mis lubavad, et igasugune säilitusaine ja kunstvärv ja värk on väljajäetud, teeb mind ausaõna nii rõõmsaks! Järelikult on nõudlust! Järelikult inimesed hoolivad sellest aina rohkem! Nii tore! Niimoodi saame lõpuks kõik olla tervemad ja rõõmsamad (and world peace!).<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-I5IAIs6-c-o/XAeZeHsqYRI/AAAAAAAAb8k/h-pjJP2bKFQyoXA_-fuzhkJXMQg_FXCYQCLcBGAs/s1600/IMG_20181202_191235.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1222" height="400" src="https://1.bp.blogspot.com/-I5IAIs6-c-o/XAeZeHsqYRI/AAAAAAAAb8k/h-pjJP2bKFQyoXA_-fuzhkJXMQg_FXCYQCLcBGAs/s400/IMG_20181202_191235.jpg" width="305" /></a></div>
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
Kuuse osas oleme otsustanud, et me siiski toome ühe elava kuuse tuppa. Ja kunagi kevadel teeme tema auks lõkke. Tavaliselt toome kuuse kuskil kaks nädalat enne jõule vist. Kuuseehteid oleme ka siin aastatega kogunud ja tavaliselt püüame ka midagi ise kuusele meisterdada. Kuigi, ma pean ütlema, et me oleme pinteresti põhimõtteliselt nende paari aastaga täiesti tühjaks meisterdanud. Lisaks meisterdavad nad lasteaias ka lahedaid värke ja lastejoogas teeme ka igasuguseid asju, nii et tõesti, internet on end ammendanud. Aga õnneks on nad siin ise nii suured, et mõtlevad ise igasuguseid kaunistusi välja - anna ainult materjal ette. Peaks lihtalt selle maalriteibi ära peitma, sest viimasel ajal <strike>riivab</strike> paistab see enamike meisterduste puhul silma.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-iYB4zHpP3mc/XAeb0DcYaPI/AAAAAAAAb9E/4KAVDVINENcnVxXWb9AKHXx1dOvM2nErQCLcBGAs/s1600/IMG_20181202_121752.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://2.bp.blogspot.com/-iYB4zHpP3mc/XAeb0DcYaPI/AAAAAAAAb9E/4KAVDVINENcnVxXWb9AKHXx1dOvM2nErQCLcBGAs/s400/IMG_20181202_121752.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Sokimemmed. Pühapäevaselt lastejooga-loovushommikult. Sokke saab näiteks Magaziinist hea hinnaga!</span></div>
</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
Kuna selline tagasiandmine ja heategevus on minu jaoks oluline teema, siis olen püüdnud sellesse ka lapsi kaasata. Praegu oleme igal aastal midagi sellist teinud nagu näiteks <a href="https://www.facebook.com/tahtidas/" target="_blank">Täht Idas </a>projektis kaasa löönud ja põgenike lastele kingipakki kokku pannud või näiteks Viimsis oli eelmisel aastal ka kingipakkide kogumine vähekindlustatud peredele. Sel aastal pole ma veel süvenenud, mida head võiksime korda saata. Ma mõtlen, see võiks ehk olla midagi teistsugust, et lapsed näeksid erinevaid võimalusi. Ja selle tegemise käigus tõusetub (või saab tõstatatud) vastavaid teemasid ka. Põgenike lastele kingituste tegemise aegu me näiteks arutlesime, et nendeni ei jõua palju kingitusi, sest neil on seal keeruline olukord ja nad ei saa oma kodudes olla ja jõulude ajal on hea neid natuke rõõmustada, saates neile joonistusvahendeid ja kaisuloomi ja selliseid praktilisi asju. Sellest kasvas ka teema, et me võiksime ise ka vähem kingitusi soovida ja paluda päkapikkudel viia rohkem kingitusi neile, kel on raskem. Ja see toimis. Tol hetkel seitsmene Seitsmene arvas, et ehk me võiksime siiski ühe asemel kaks kingitust saada, aga kõik ülejäänud võivad minna nendele lastele, kel parajasti natuke rohkem jõulurõõmu vaja. Mu süda rõõmustab. Sest ma soovin niii väga, et mu lapsed mõtleksid sellistele asjadele ja näeksid võimalusi teisi aidata. Isegi kui need võimalused on pisikesed ja ei rõõmusta kohe tervet maailma. Väikesed märkamised on aluseks suurematele, ma usun.</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
Igal juhul, kui Sul on mõni hea mõte, kuidas võiksime lastega sel aastal natuke maailmale rõõmu juurde tuua, siis ma olen väga tänulik soovituste eest! </div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle">
Ja ma nii-nii hea meelega loeksin Sinu pere toredatest traditsioonidest või väikestest nüanssidest, mida Sina tahad oma peres juurutada või kuidas mõne soovitud traditsiooni juurutamine on viinud hoopis mingi uue traditsiooni sünnini. Sest seda on nii huvitav lugeda ja niimoodi saab ju koguda häid mõtteid ja oma peres vastavalt mugandada. Mina olen ka just niimoodi teiste kogemustest ja lugudest hästi palju inspiratsiooni saanud. Share the love!</div>
</div>
Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-48646355676169574222018-11-12T23:51:00.000+02:002018-11-13T10:39:06.343+02:00Sügisene variapostitus ehk ühest, teisest ja kolmandast<div class="separator" style="clear: both;">
Sügis on siin meie juures selline tegus aeg, sest meil siin kõik muudkui saavad vanemaks ja tähistavad ja saalis ka ju ikka toimetame ja teeme tunde ja saame kokku. </div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-zQmT8bkHHFQ/W-n0JFyXqgI/AAAAAAAAb3k/DCS-Fq5VCWoneeCIYVmMvQgPK8xm9i3XQCLcBGAs/s1600/IMG_20181025_160929.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-zQmT8bkHHFQ/W-n0JFyXqgI/AAAAAAAAb3k/DCS-Fq5VCWoneeCIYVmMvQgPK8xm9i3XQCLcBGAs/s320/IMG_20181025_160929.jpg" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Praeguseks on siis kaks sünnipäevatamist tehtud ja üks ees. Päris ruttu on see sügis siin mööda läinud ja tegelikult siiski ilma suuremate tõusude ja mõõnadeta. Sest tavaliselt on need sügised pikad ja venivad ja kõik väsivad ja elavad oma emotsioone välja ja sisse ja igatpidi. Ilmselt ma võin siin ka joogat tänada. Või siis sellist lakkamatut kohaloleku harjutamist. Või seda, et sügis pole veel läbi. Ja kindlasti ka sünnipäevadehooaega, sest lihtsalt kogu aeg tuleb kellelegi torti teha ja saab pidutseda. Aga teisest küljest kipun ma ikka sinna oma vanasse heasse mustrisse vajuma, kus ma sean kõikide teiste vajadused ettepoole, niristades niimoodi vaikselt oma karikat tühjemaks ja tühjemaks. Aga näete - ma teadvustan seda ja peaaegu võtan end kätte ka ja täitsa luban endale oma aega, tundmata, et ma peaks midagi muud tegema. Vahepeal. Mõnikord. No vähemalt ma tegelen sellega, et panna end tegelema sellega, et ma lubaks.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-6r6HVaSiJCI/W-nwIqswAJI/AAAAAAAAb3A/lF4qeuYuHwYBTg_bJtMt_9gIHEjvaqJLgCLcBGAs/s1600/IMG_20180926_195915.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://1.bp.blogspot.com/-6r6HVaSiJCI/W-nwIqswAJI/AAAAAAAAb3A/lF4qeuYuHwYBTg_bJtMt_9gIHEjvaqJLgCLcBGAs/s400/IMG_20180926_195915.jpg" width="300" /></a></div>
<br />
Aa. ja me käisime just nüüd siin koolivaheajal perega esimesel klassikalisel soojamaareisil Türgis, mis oli ka täitsa mitmekülgne elamus. Mulle väga meeldisid soe meri ja vägevad lained ja uhked männid, ja see, et kogu söök oli hinna sees ja ma ei pidanud kaheksa päeva süüa tegema! Samas sain aru, et mulle istuvad rohkem siiski sellised seiklusterohkemad või ettearvamatumad reisid, kus me läheme ja avastame ise igasuguseid asju, mida me seekord otsustasime juba ette mitte teha, sest läksime ikkagi esimest korda niimoodi kolme lapsega ja nii tundus mugavam. Igal juhul oli mõnus keskkonnavahetus ja nagu reisidel ikka, sain igasuguseid taipamisi ja igasuguseid asju loksus paika - selle osas, mida ma tahan ja mida mitte, kuidas reisida kolme lapsega (ja et see pole üldse nii hull nagu võiks arvata) ja kuidas kõik-hinnas-pakett on kahe otsaga asi (sest tegelikult ei ole ühel inimesel vaja kogu aeg süüa). Seega võimas.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-xDvcFq6rDqs/W-nr119kaNI/AAAAAAAAb1w/yFoKQ61pbV8IEQGrUeSkNKlbojyUPEUyACLcBGAs/s1600/IMG_20181022_133715%2B%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://1.bp.blogspot.com/-xDvcFq6rDqs/W-nr119kaNI/AAAAAAAAb1w/yFoKQ61pbV8IEQGrUeSkNKlbojyUPEUyACLcBGAs/s400/IMG_20181022_133715%2B%25281%2529.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-L4ys1HeHLtQ/W-nr3eAHthI/AAAAAAAAb14/zwFsNq-TKHYTGuWU8uQnjt-oIYUnIwRUACLcBGAs/s1600/IMG_20181027_112246.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://3.bp.blogspot.com/-L4ys1HeHLtQ/W-nr3eAHthI/AAAAAAAAb14/zwFsNq-TKHYTGuWU8uQnjt-oIYUnIwRUACLcBGAs/s400/IMG_20181027_112246.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-QTnqzk7W6Ho/W-n0JXNQfVI/AAAAAAAAb3o/N1TEGoRaa2UJcmrjiNYHkhjkst-I7CsQgCLcBGAs/s1600/IMG_20181022_175159%2B%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://1.bp.blogspot.com/-QTnqzk7W6Ho/W-n0JXNQfVI/AAAAAAAAb3o/N1TEGoRaa2UJcmrjiNYHkhjkst-I7CsQgCLcBGAs/s400/IMG_20181022_175159%2B%25281%2529.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
Kaheksane käib meil nüüd vapralt koolis ja see on nii talle kui mulle selline mõnusalt põnev aeg! Sest mul on tavaliselt raskusi selliste rütmidega ja rutiinidega ja struktuuridega - ei, nad meeldivad mulle tegelikult ka, aga ma ei suuda neid piisavalt järjepidevalt järgida ja kipun ära voolama ja vahel nad tunduvad ahistavat. Näiteks lasteaiaga on tihti nii, et mõtleme, et mõni päev ei jaksa minna ja nii mõnus on. Ja siis kulgeme siin ise. Kooliga nimoodi ju ei saa! Ja see on ka ühtepidi ahistav, aga teistpidi nii selge ja kindel ja turvaline. Ja hetkel siiski pigem selge ja kindel ja turvaline. Seda ka sellepärast, et ma näen, kui tore neil koolis on ja kui palju põnevaid asju nad õpivad ja läbi praktiliste tegevuste ja mängude kogevad. Tahaks ise ka. Ja nii mõnus on snäkke kotti pakkida ja riideid valida. Ja kuulata, mida uued sõbrad tegid ja mida nad teada said. Ja näha, kuidas mu beebi lihtsalt iga päevaga järjest iseseisvam on ja samas tuleb nõu küsima ja arutlema mingite asjade üle. Mis kinnitab mulle, et ma pole kõike ka päris ära rikkunud. </div>
<br />
Ja et midagi asjalikumat ka öeldud saaks, siis lisan postituse lõppu taipamisi, mida tekitas Vikerraadio Peresaade, kus räägiti, kuidas ja miks häid ja paremaid juhtimisoskuseid ka kodus kasutada.<br />
<br />
Väljavõte minu facebooki-postitusest (sest ma kirjutasin seal kõik ära ja ma olen mugav ja ma tahan, et see jääks kuhugi püsivamalt kui facebooki-seinale, et ma saaksin seda jälle vahepeal üle lugeda):<br />
<br />
<div style="background-color: white; color: #1d2129; margin-bottom: 6px;">
<i><span style="font-family: inherit;">Kuulasin siin muudkui Vikerraadio peresaateid vahepeal ja kõik on muidugi väga inspireerivad (kui Sa pole veel kuulanud, siis kindlasti soovitan!), aga eriti kõnetas mind see osa (<a href="https://vikerraadio.err.ee/870212/peresaade-juhtimisteooria-suhete-maailmas" target="_blank">link siin</a>), kus räägiti Tiit Kõnnussaarega, kuidas kasutada juhioskuseid koduses elus ja lapsevanemana.</span></i><br />
<i><span style="font-family: inherit;"><br /></span></i>
<i><span style="font-family: inherit;">Esiteks mõistsin ma, et tõesti, vahel need inimesed, kes on superhead ja avatud juhid, ei suuda neid tehnikaid kodusesse ellu üle tuua, sest lapsevanemana ja paarisuhtes juhivad neid hoopis teised mustrid - lapsepõlvemustrid. Ja see oli kuidagi nii selge ja mõistetav ja aktsepteeritav mõte! Et seda tuleb lihtsalt teadvustada ja hakata neid seoseid nägema ja hea juhi omadusi teadlikult kodusesse ellu üle tooma.</span></i><br />
<i><span style="font-family: inherit;"><br /></span></i>
<i><span style="font-family: inherit;">Teiseks sain aru, et ma võin kodus lapsevanemana olla päris autoritaarne juht, tehes kõike ise, sest nii on minu arvates õige, samas koormates iseend ja tekitades niimoodi endale ise ülekoormatust ja väsimust ja läbipõlemistunnet. Ja olles sellest nüüd jälle aru saanud, otsustasin hakata kodus teadlikumaks juhiks. Rääkisime juba lastega läbi ja teeme sellise kohustustetahvli, kuhu märgime, kuidas igaüks saab kodusesse ellu panustada koduseid töid tehes. Sest nad on mul siin juba täitsa võimekad ja tegelikult juba mõnda aega valmis natuke ka ise koduste toimetuste osas vastutust võtma. Ja see annab neile enesekindlust ja tunnet, et nad saavad hakkama ja ühtlasi vähendab minu ja abikaasa koormust. Sest tõesti - ma olen siin riielnud ja pahandanud, miks keegi enda järelt ei korista, samal ajal ikkagi ise kõike ära tehes. Ja samal ajal leides, et minu moodi on õiget moodi ja parem teengi ise.</span></i><br />
<i><span style="font-family: inherit;"><br /></span></i>
<i><span style="font-family: inherit;">Ühesõnaga, leidsin sellest saatest kuhjaga äratundmist ja mõistmist, et saaks paremini.</span><span style="font-family: inherit;">Kuidas teie peres see kohustuste jagamine toimib? Millised juhid teie olete ja kas kasutate mõnd head juhtimispõhimõtet, mis kodus imelisi tulemusi annab? Palun jagage siis ometi!</span></i></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-u5pW5XhGJVA/W-nr4j6xebI/AAAAAAAAb18/LJGxtn6CwCoqu4V_UO1PG8iq1nqfmEGnQCLcBGAs/s1600/IMG_20181026_142710%2B%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://4.bp.blogspot.com/-u5pW5XhGJVA/W-nr4j6xebI/AAAAAAAAb18/LJGxtn6CwCoqu4V_UO1PG8iq1nqfmEGnQCLcBGAs/s400/IMG_20181026_142710%2B%25281%2529.jpg" width="300" /></a></div>
<div>
<br /></div>
Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-64529579563264282552018-07-12T09:40:00.000+03:002018-07-12T09:46:52.333+03:00Harjutusi iseseisvumiseks ehk lapsepõlvesuved, piiride seadmine ja kasulikud konfliktid<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-zqsbVRdbC64/W0b4xyRsMII/AAAAAAAAbgY/XnsebQIQzgwxRChO8DOHbZIVEPskgM00ACLcBGAs/s1600/IMG_20180703_164451.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://3.bp.blogspot.com/-zqsbVRdbC64/W0b4xyRsMII/AAAAAAAAbgY/XnsebQIQzgwxRChO8DOHbZIVEPskgM00ACLcBGAs/s400/IMG_20180703_164451.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
Ma olen siin viimastel kuudel avastanud enda jaoks podcastid ja üldse igasuguse järelkuulamise võlud. Alustasin kunagi ammu juba <a href="https://r2.err.ee/hallokosmos" target="_blank">Hallo Kosmose</a> järelkuulamisest, mida sain rahus teha, kui lapsed olid ära ja ma kuulasin vanu põnevaid saateid kappide koristamise kõrvale. Või näiteks oli mul suviti traditsioon selle saatel öösiti marju puhastada. Ah, good times.<br />
<br />
Paar kuud tagasi avastasin enda jaoks <a href="http://popkulturistid.com/" target="_blank">Popkulturistid </a>ja siis ma kuulasin neid kogu aeg lastele lasteaeda järele minnes ja üldse üksi autoga sõites, koristades ja süüa tehes. Ülimõnus ja efektiivselt kasutatud aeg, minu meelest. Ehkki auto on ju ka asendamatu koht ja võimalus laulmiseks, on mul praegu mingi faas, mil ma tahan just pigem igasugustel ajakohastel ja muidu elulistel teemadel kaasa mõelda. Siis alustas millalgi podcast <a href="http://www.armastusest.com/" target="_blank">Armastusest</a>, mis on jälle selline omamoodi hingekosutav kuulamine sellest, kuidas inimesed näevad armastuse kogemist erinevatest nurkadest. Ja siis jõudsin Vikerraadio <a href="https://vikerraadio.err.ee/arhiiv/peresaade" target="_blank">Peresaateni</a>, mida siin nüüd andunult mitu nädalat järelkuulanud olen - suhteteemad, vanemluseteemad ja igasugused psühholoogilised selgitused suhete ja suhtlemise mõistmise toetamiseks. Ja selle pika jutuga jõudsingi nüüd siia, kust ma alustan.<br />
<br />
Tänu ühele Peresaate episoodile, kus räägiti parajasti emadusest ja ülehoolitsemisest, saingi ma aru, et ma olen endale vaikselt auku kaevanud siin. Seda "teen laste eest liiga palju ära ja siis ise virisen, et kõik ootavad, et ma neid teenindaksin" auku. Ma ei saagi veel päris täpselt aru, kust see alguse on saanud või kus selle mustri juured on siis, aga sellega ma jõuan selle mustri ülekirjutamisega paralleelselt tegeleda. Või hiljem. Oluline on, et ma saan aru, et selline muster tõepoolest minu emakäitumise osa on. Ja ma muudkui teenindan ja pahandan ja teenindan ja pahandan ja tihti üheaegselt. Et samal ajal kui ma pahandan, miks lapsed ei võiks ise endale sahtlist lusikaid tuua, viin neile lusikad. Sellistlaadi auku või lausa karjääri olen siin vapralt ja kindlalt kaevanud.<br />
<br />
Ma mõtlen, et mulle pole ilmselt lihtsalt enne kohale jõudnud, et lapsed on vahepeal suuremaks kasvanud. Et tegelikult on suur osa neist juba täitsa inimesed ja võiksid vabalt hoopis minu koduteenindusealast töökoormust vähendada, mitte suurendada. Ühesõnaga, õnneks jõudis see kõik mulle ühel hetkel kohale ja ma tegin kohe kleidikeste välkkoosoleku, teatades neile, et meil hakkab suvine iseseisvuskool, kus kõik saavad igasuguseid asju ise teha ja mina olen toetav jõud. Ja kusjuures, ma pean tunnistama, et tulemused on juba täitsa mõõdetavad ja võiks öelda, et rahuldavad! Ja mitte eriti suureks üllatuseks mulle, olen selle ürituse peamine torpedeerija ma ise, sest ma võitlen pidevalt oma ihaga kõike ise kiiresti ja efektiivselt ära teha (sest see oleks ju lihtsalt nii tohutult palju kiirem ja efektiivsem! Lühikeses plaanis)<br />
<br />
Millised on tulemused? Näiteks viivad kõik peale sööki juba automaatselt ise oma taldrikud kööki (jah, see on suur asi!)! Siis teevad nad endale ise võileibu ja pakivad need oma sponaansetele piknikele kaasa, aeg-ajalt aitavad süüa teha ja lauda katta (ja selle sügavam juurtamine rutiiniks on minu järgmine eesmärk), toidavad koera ja lasevad õue jms pisemad toimetused. Aga suurim rõõm on mul selle üle, et nad tahavad ja julgevad ratastega siin külavahel ringi sõita, ise külapoes käia ja külalastega suhledes ja kembeldes oma sotsiaalseid oskuseid lihvida - ma näen siin paralleele oma lapsepõlvesuvedega maal ja see teeb mind lihtsalt üle mõistuse õnnelikuks, et nad saavad seda kogeda! Iga päev kuulen siin jooksvalt selliseid elulisi üleskerkinud muresid ja mõttekäike, kuidas neid võiks lahendada - keegi võttis kellegagi kampa, keegi kiusas, keegi ütles kellelegi midagi, keegi lubas, et ei ole enam sõber jne. Ja sinna juurde ohtrasti jalgratastega uute kohtade avastamist, ajataju kaotamist ja lihtsalt hommikust õhtuni õuesolemist. Nagu minu lapsepõlves.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-k6TYVKQIGTQ/W0b4zsut3OI/AAAAAAAAbgg/96Sg2cwyQAwYvlMspchJndr4jX0dXYUtACEwYBhgL/s1600/ratastel.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://1.bp.blogspot.com/-k6TYVKQIGTQ/W0b4zsut3OI/AAAAAAAAbgg/96Sg2cwyQAwYvlMspchJndr4jX0dXYUtACEwYBhgL/s400/ratastel.jpg" width="300" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Umbes nii lähedalt ma neid päeval näengi, kui üldse.</span></div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
Ainus erinevus minu lapsepõlvega seisneb selles, et minu lapsepõlves oli vähem ahvatlevaid ekraane. Multikaid näidati kindlal kellaajal ja muid ekraane polnudki. Meil on reegel juba siin mitu aastat vist isegi, et nädala sees me multikaid ei vaata. Ja kui teistel kleidikestel on sellest suhteliselt ükskõik, siis Seitsmene ikka veel testib selle reegli painduvust. Mida sellel ei ole. Juba ammu. Aga testimine on järjepidev ja selle paindumatus põhjustab ikka veel pahameelt.<br />
<br />
Üks asi, mida ma aga Peresaatest veel kaasa sain on tarkusetera, et ema ei tohiks karta lapsega konflikti minna, vaid terved konfliktid aitavad hoopis lapse arengule kaasa. Mõeldud on siis just selliseid põhjendatud konflikte, mille alla ma ka kenasti sellesama ekraanipiiride seadmise haagiksin (ja teine aktuaalne konflikt, mis meil siin pidevalt tõusetub, seondub toitumisega). Sest lihtsam oleks ju konflikti vältida ja lasta tal neid multikaid vaadata. Kasvõi ühe. Lihtsam siis lühemas perspektiivis. Aga pikemas perspektiivis tunnen, et see ei teeni tema huve. Sest nüüd on tal teadmine, et ta peab kasutama loovust ja leidma muid toredaid tegevusi multikavaatamise asemel, kui parajasti midagi teha ei oska (mida ta tegelikult ju leiab. Igavus on loovuse ema.). Teiseks on tema puhul alati peale teleka ees istumist näha muutuseid olemises ja temas tekib mingi selline loidus ja tahtmatus midagi teha, mis kasvab edasi kergeks ärrituvuseks. Seega sain ma aru, et pikemas perspektiivis targem jätkata selle piiri hoidmist, isegi kui see tekitab vahel hetkes konflikte. Ja selle võrra on nädalavahetusehommikute multikavaatamised romantilised ja väärtuslikumad.<br />
(Muidugi ei taha ma siin anda hinnanguid neile, kelle jaoks multikavaatamine pole probleem. Igal perel on igasugustes asjades mingid oma reeglid ja piirangud ja põhimõtted, mis just nende peres toimivad ja nii ongi ju hästi.)<br />
<br />
Igal juhul mind väga kõnetas see konfliktiteema, sest ma täheldasin, et mul on küll kalduvus mõelda, et ma ei taha konflikte, sest ma tahan olla hea ema ja konfliktid justkui näitaksid, et ma ei ole. Aga tegelikkuses võtan lastelt konflikte või vastandumist vältides ära võimaluse kasvada, mis on ema üheks ülesandeks. Ja võimalus kasvada on siin lapsel, aga emal kaa ju. Ja selle aluseks on olukordade hindamine lähtudes just pikemast perspektiivist, mitte lühemast. Selline ebapopulaarne ülesanne. Aga samas nii õige ja loogiline kuidagi. Ja nii ma siin vaikselt seda seedin ja püüan vaikselt end ümber harjutada ja seda mõtet kuidagi teadlikumalt rakendada. Sest see konfliktivältimiseteema ei ole aktuaalne ju ainult suhetes lastega, vaid kõikides suhetes. Kui keegi suhtes väldib konflikte, siis võtab ta teiselt poolelt ära võimaluse endast aru saada ja kogu suhtelt võimaluse sügavamaks kasvada. (Ah, aga nii ebamugav on ju konfliktides, ma tean.)<br />
<br />
Mõned nädalad tagasi sai Seitsmene endale telefoni, et ta saaks meid igal ajal kätte ja vastupidi, kui ta on kodust eemal või kui meie oleme eemal ning selleks, et ta saaks suhelda sõbrannadega ning neid välja kutsuda, kes siin lähistel elavad. Supermugav. Aga ka sellega seoses on meil iga natukese aja tagant ikka sellised üsna ühetaolised vestlused, milles Seitsmene tahab oma telefoni mänge, et neid "kord nädalas mängida" ja mina hellalt, aga kindlalt meelde tuletan, et telefon suhtlemisvahend (ja kord nädalas võib vabalt issi telefonis mngida). Millest ta saab iseenesest aru, aga ahvatlused on kiuslikud. Osadel lastel ju on (ja see on täiesti eraldi teema, mida lahata, see "miks teistel on ja minul ei ole"). Ja sellepärast ta jälle aeg-ajalt katsub kui vettpidav see mängudereegel ikka on. Ja ma ei ole sajaprotsendiliselt mängude vastu - moodsad ajad ja moodsad mängud (millest ju paljud on väga arendavad ka), aga eriti siin suvel tahaks ma, et laste tähelepanu oleks rohkem õues ja õuemängudel ja sõpradel ja vanade heade aegade moodi suvepuhkusel. Mingil hetkel ilmselt tuleb ka see reegel üle vaadata - iseseisvuse huvides, aga hetkel see töötab.<br />
<br />
Sellegipoolest ei kahetse ma telefoni soetamist absoluutselt, sest ma näen, kui palju see on andnud talle juurde julgust ise suhelda ja kui tugevalt see suhtlemine tema enesekindlust tõstab. Enne ei tahtnud ta oma häbelikkuses üldse telefoniga rääkida, aga nüüd võtab julguse kokku ja harjutab. Ja helistab lausa ise, mis oleks kuu tagasi ta täiesti endast välja ajanud. Lisaks motiveerib WhatsApp teda kirjutama ja niimoodi täiesti praktilisest vajadusest tulenevalt õigekirjapraktikat saama, mis on ka suur asi. Ja seda suure tüdruku hoiakut, mis sellega kaasneb, on lihtsalt nii ilus kõrvalt vaadata.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-rho9eC8m5BI/W0b43xUr9eI/AAAAAAAAbg0/mmbhhN4LBDgrSO1KHHF2XcyE1mpZzoruwCEwYBhgL/s1600/IMG_20180703_164054.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://3.bp.blogspot.com/-rho9eC8m5BI/W0b43xUr9eI/AAAAAAAAbg0/mmbhhN4LBDgrSO1KHHF2XcyE1mpZzoruwCEwYBhgL/s400/IMG_20180703_164054.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-65859836967201660292018-07-09T02:00:00.002+03:002018-07-09T02:13:05.915+03:00 Raba, väekad paigad, ehe saun ja Must Notsu ehk selle suve kleidikeste metsatripp Eesti keskeleReedel saabusime oma sellesuviselt metsakleidikestetripilt tagasi ja nagu ikka, teen väikese ülevaate mis seal toimus. Juba praegu on jube tore lugeda eelmiste aastate trippide kohta, nii et ma jätkan traditsiooni, et hoida traditsiooni. Mulle ikka hirmsasti meeldivad need tripid! Selline mõnus olemine, uute kohtade avastamine, võimalikult tervislikult toitumine (sest ma pakin alati suurte kottidega toorainet kaasa ja motiveerin end niimoodi kokku võtma ja päristoitu tegema ja ei võta meelega kommi kaasa) ja õhtused koostegemised hämarduvas suvises uue koha öös. Ja eriti nüüd on selline mitu päeva koosolemine kuidagi tähendusrikas, sest suuremad lapsed on nii suured, et kodusolles käivad muudkui kuskil ratastega oma asju ajamas, sõpradega mängimas ega taha mitte enam nii väga minuga koos nunnutada nagu varem. Aga metsas, seal ei saa nad minu käest kuhugi põgeneda! Nii kaval! Ja ma teen sellest traditsiooni, nii et see kujuneb nende jaoks normaalsuseks, et ema neid aeg-ajalt metsa ära viib ja teistele ei näita! Naiss!<br />
<br />
Leidsin meile majakese booking.comist ja majake oli täitsa tore - sellise pisikese metsatuka sees puidust saunamaja, kus kahjuks saun ei olnud valmis. See-eest tegi peremees meile sauna, mis asus natuke eemal. Pererahva maja oli läheduses, seega täitsa üksi keset metsa me ei olnud. Ehkki see oleks tore olnud, siis tegelikut ei olnud eriti vahet - majakeses olime ikka omaette ja ringi sõitsime ka niikuinii. Ja nemad kütsid meile sauna ja ühel päeval ka majakest. Nii et meie eest kanti hoolt. Lapsed said kogeda kuivkäimlarõõme - ikka need vanad head, mis minulgi lapsepõlves, et mis seal augus on ja kui sügav on ja kas ma võin auku kukkuda. Ja et miks selline imelik lõhn on kogu aeg. Kohe alguses sai selgeks, et selleks, et korgid välja ei läheks, tohib kasutada ühte pliidirauda korraga ja teekannu üldse mitte. Aga inimene harjub kõigega ja absoluutselt ei olnud probleeme toiduvalmistamisel ühe pliidirauaga. Planeerimise küsimus. Majakene oli väga nunnusti sisustatud ja meil oli isegi üks nari, mida võib kahtlemata pidada üheaegselt meie reisi üheks lemmikatraktsiooniks ja tülideallikaks. Ja niimoodi seal 20 ruutmeetri peal õppisime niimõndagi üksteise piiride kohta. Noh, kes õppis ja kes mitte. Või siis igal juhul kontrolliti piiride ulatust üsna mitu korda.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-Is_A8rcbFHU/W0KUiNiS5eI/AAAAAAAAbeA/W6tDNVIjT_Y_OKSOXzAIEyT9LXMTah6EACEwYBhgL/s1600/IMG_20180702_163929.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://2.bp.blogspot.com/-Is_A8rcbFHU/W0KUiNiS5eI/AAAAAAAAbeA/W6tDNVIjT_Y_OKSOXzAIEyT9LXMTah6EACEwYBhgL/s320/IMG_20180702_163929.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-LQ7-DgPH66I/W0KXMSvofoI/AAAAAAAAbe8/-AmhwhH_o_Egsio5IzZzREl-2Bz3Tp3JQCLcBGAs/s1600/IMG_20180705_111535.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-LQ7-DgPH66I/W0KXMSvofoI/AAAAAAAAbe8/-AmhwhH_o_Egsio5IzZzREl-2Bz3Tp3JQCLcBGAs/s320/IMG_20180705_111535.jpg" width="240" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Hommikupudrutamine.</span></div>
<br />
Sel korral võtsime oma koera ka kaasa, sest ta on meil juba kümnene ja tema puhul ilmneb juba vanadusemärke. Ja noh, tahaks temaga veel palju toredasti koos aega veeta. Sest ta on nii hea ja armas ja koostöövalmis ja tõesti, üks vaimustav koer. Ja eks ma püüan ka ühtlasi mõningaseid süümekaid lunastada, et ma siin selle lastekarja keskel olen võib olla tema vastu mõned eelnevad aastad olnud pisut tõredam kui ma oleksin tahtnud. Või ütleme nii - ma tahan, et meile jääksid ilusad viimased aastad. (Issand kui kurb ja õudne on seda kirjutada. Noh, samas realistlik. Aga ikkagi kuidagi liiga. Ma lõpetan.) Enne pole me koera kaasa saanud võtta, sest auto peale peavad mahtuma ju 3 last ja kõik meie asjad - toidud-värgid, aasta tagasi veel ka vanker, varustus rannariietest talvejopedeni ja nii edasi. Ja mul ei ole väikebuss. Aga kõik mahtus ära! Isegi see kogus toitu, millega oleks ühe väiksema riigi rahva ära toitnud. Tundub, et ma pean veel harjutama seda koguste arvestamist. Ühtlasi sain aru, et pakkimisel ja pakkimisel on vahe, sest tagasitulles tundus, et asju oli rohkem kui minnes.<br />
<br />
Pakkisin meile kaasa palju joonistuspaberit ja joonistusvahendid, sest neid meil ikka kulub, ja mõned mängud. Enamasti olen kavalalt pakkinud kaasa selliseid mänge, mida me kodus eriti ei mängi just sel põhjusel, et kuskil metsas, mängudenäljas me oma avastamata mänge avastada saaksime. Aga kuna sel korral ostsin kaasa Musta Notsu kaardid, siis said hoopis need tripinaelaks. Ja lisaks ka mängukaardid kaisukatepiltidega, mille lapsed kunagi kingituseks said, millega mängisime linnade põletamist. Kui äge, et lapsed on päriselt nii suured, et me saame kaarte mängida!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-MvmSGCQA2oc/W0KU1RIZWjI/AAAAAAAAbeQ/ftrkBqizUkERKnJCYrMeH_ZgT4CnoIOCQCEwYBhgL/s1600/IMG_20180705_122417.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-MvmSGCQA2oc/W0KU1RIZWjI/AAAAAAAAbeQ/ftrkBqizUkERKnJCYrMeH_ZgT4CnoIOCQCEwYBhgL/s320/IMG_20180705_122417.jpg" width="240" /></a><a href="https://4.bp.blogspot.com/--FhxrmOmRKU/W0KU017qw7I/AAAAAAAAbeI/NaC7StBvYsYqL6g0P-y8pgJbQMYdSNSEgCEwYBhgL/s1600/IMG_20180705_123145.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://4.bp.blogspot.com/--FhxrmOmRKU/W0KU017qw7I/AAAAAAAAbeI/NaC7StBvYsYqL6g0P-y8pgJbQMYdSNSEgCEwYBhgL/s320/IMG_20180705_123145.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
Otsisin Pinterestist ka ideid, mida looduses ja looduses leiduvate materjalide abil meisterdada, aga reaalselt tegime ainult PVA-liimiga looduspilte. Aitäh, Gertrud, kes Sa selle idee andsid! Me pigem joonistasime ja jalutasime ja kahel päeval ka sõitsime ringi, nii et väga ei olnudki isu ega aega rohkem meisterdada. Muidu olid valikus veel ka looduslikest materjalidest unenäopüüdjad, puupulganukud, lillepärjad ja lillemandalaid, aga need paneme siis tallele!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-vmD2oXYEnb0/W0KUtSlvVHI/AAAAAAAAbeM/fYITL1HWqcore6x1_qvpXaJaSN_afBaMQCEwYBhgL/s1600/IMG_20180704_125726.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://4.bp.blogspot.com/-vmD2oXYEnb0/W0KUtSlvVHI/AAAAAAAAbeM/fYITL1HWqcore6x1_qvpXaJaSN_afBaMQCEwYBhgL/s320/IMG_20180704_125726.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-yksivzJQxWs/W0KUw-LlCMI/AAAAAAAAbeE/cRPzRfqf3_8zLLHDepKEitU3TGh6OxPcwCEwYBhgL/s1600/IMG_20180704_130129.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://2.bp.blogspot.com/-yksivzJQxWs/W0KUw-LlCMI/AAAAAAAAbeE/cRPzRfqf3_8zLLHDepKEitU3TGh6OxPcwCEwYBhgL/s320/IMG_20180704_130129.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-PgaD0Mf0T8Y/W0KUwu2dZgI/AAAAAAAAbeA/Lr0imUDGwPct-wttEjgptjjw98HbKlu-wCEwYBhgL/s1600/IMG_20180704_135906.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://4.bp.blogspot.com/-PgaD0Mf0T8Y/W0KUwu2dZgI/AAAAAAAAbeA/Lr0imUDGwPct-wttEjgptjjw98HbKlu-wCEwYBhgL/s320/IMG_20180704_135906.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
Meie lähedal asus Väätsa raba, mis sai ilusa laudtee Eesti sajanda sünnipäeva puhul, mida mööda oli lust ja rõõm kõndida. Raja pikkus oli 3 kilomeetrit. Ma olin superkahtlev, mida teha koeraga. Võtta kaasa? Kas tal on seal mugav käia? Kas seal on inimesi, keda see võiks häirida? Aga kuna ma arvasin, et me niikuinii elu sees Kolmesega seda 3 km ära ei käi, siis läheme kõik koos, natuke kõnnime ja siis võime vabalt ümber keerata. Tegelikkuses kõndisime kõik koos nagu muuseas raja läbi. Ma pean siinkohal toetuse eest tänama raba väga head mustikatega varustatust, murakaid, rabajärvi, kuhu koer sai ujuma minemisega meid lõbustada ja lahedaid metsaradu punaste lindikestega, mis rajal hoidsid. Ma ausalt ei kujutanud ette, et see nii valutult kõik minna võiks. Ja kuna mul puudusid ootused, sain kohe selle eest preemia! Tavaliselt ma ikka sean olukordadele ootused ja siis pahandan, et need ei täitu. Eks ma tegelen selle kohaloleku-teemaga ikka vaikselt ka, aga tuleb ette, et kukun sinna mustrisse ja ärritun, et reaalsus ja ootused ei klapi.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-P6qPKF9ZsYg/W0KUnzPihuI/AAAAAAAAbeU/lZphF9CuVA81zQyei-DYKQR17nbMnh6pgCEwYBhgL/s1600/IMG_20180703_125643.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://4.bp.blogspot.com/-P6qPKF9ZsYg/W0KUnzPihuI/AAAAAAAAbeU/lZphF9CuVA81zQyei-DYKQR17nbMnh6pgCEwYBhgL/s320/IMG_20180703_125643.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-uGvn4IEcG34/W0KUquW8Z7I/AAAAAAAAbeE/rOQfGwYYCPQFi9bHr2YixjgF5o-lCg1IACEwYBhgL/s1600/IMG_20180703_131444.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://3.bp.blogspot.com/-uGvn4IEcG34/W0KUquW8Z7I/AAAAAAAAbeE/rOQfGwYYCPQFi9bHr2YixjgF5o-lCg1IACEwYBhgL/s320/IMG_20180703_131444.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-gMMzR11rinw/W0KUqRGLSQI/AAAAAAAAbeU/p8ip7jXuxLswUC1F28r_K3sb9zUYnYm9ACEwYBhgL/s1600/IMG_20180703_134902.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-gMMzR11rinw/W0KUqRGLSQI/AAAAAAAAbeU/p8ip7jXuxLswUC1F28r_K3sb9zUYnYm9ACEwYBhgL/s320/IMG_20180703_134902.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Siin juhtus selline asi, et koer hüppas mingisse kitsasse mülkasse ja ma pidin ta sealt välja tõmbama. </span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Ja tõmbasin välja sellise koera.</span></div>
<br />
Ühel õhtul tegi peremees meile ehedat sauna ämbrite ja kopsikutega ja ilma elektrita! See oli see saun, mida me päev enne vaatama läksime, et "kas see meile linnainimestele ikka sobib". Ja selle kahe sekundi jooksul, mis me saunas sees viibisime, suutis koer sauna põranda oma õhtusööki täis oksendada. Õnneks oli saatus meile ukse taha labida jätnud ja nii ma seda saunaaknast välja kühveldasin seal. Onju tore lugu! Aga saun oli aus ja hästi mõnus. Kolmene nautis seda kõige rohkem oma roosas vannis. See pilt tuli nii lahe, minu meelest!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-cWoqX7rXMSc/W0KU2CU04AI/AAAAAAAAbeM/EPXTorPkVA09xr875C2g5-lOxIWZVxCzACEwYBhgL/s1600/IMG_20180704_192504.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://3.bp.blogspot.com/-cWoqX7rXMSc/W0KU2CU04AI/AAAAAAAAbeM/EPXTorPkVA09xr875C2g5-lOxIWZVxCzACEwYBhgL/s400/IMG_20180704_192504.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Saunamaja, kus päriselt oli saun</span></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-L2DPZM706L8/W0KUy9aeizI/AAAAAAAAbeE/FDWgR69KoCEaubsqfUfB2VAXA6L1-VNfwCEwYBhgL/s1600/IMG_20180704_193905.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://4.bp.blogspot.com/-L2DPZM706L8/W0KUy9aeizI/AAAAAAAAbeE/FDWgR69KoCEaubsqfUfB2VAXA6L1-VNfwCEwYBhgL/s320/IMG_20180704_193905.jpg" width="240" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Kolmene. Naudib. </span></div>
<br />
Ja järgmisel päeval sõitsime Hiiemäele, mida perenaine soovitas külastada, kuna olevat selline väekas paik, kus soovid täituvad. Mul, vanal puukallistajal (nagu Martin hellitavalt (ma ise mõtlen nii) mind kutsuda armastab), pani see inff muidugi silmad särama ja neljapäevane plaan nägi ette Hiiemäe külastust ja sealt edasi Kirna mõisa külastust, kus lisaks heale energiale on ka kohvik. Rääkisime lastega vanadest traditsioonidest ja hiiemäe olemusest, ohverdasime Muhu leiba (only the best, eksole!), pähkleid ja kõrvitsaseemneid ja soovisime häid soove. Sidusime minu hugbagi paela (sest mul ei olnud ühtki muud paelalist kaasas!) ühe pihlaka külge ka, sest vaatasime, et kõik olid puude ümber lõngu ja paelu sidunud. Lugesin kohe guuglist, et see on selline tänukaunistus vist? Ka nagu ohverdus püha paigale tänutäheks soovide kuulamise ja väe andmise eest. Ja guugel ütles veel, et hiiemäele eelneval õhtul on paslik käia saunas, mida me täiesti kogemata olime teinud! See oli üks äge kogemus seal. Just see, et sain seda teha lastega ja nendele midagi esivanematetarkustest edasi anda. Kui me seal kulgesime, sadas samal ajal vihma ja paistis päike, mis andis kogu kogemusele sellist erilisust juurde. Viiene ainult ütles: "Lähme ära, siin on liiga sünge". Ja kui ma küsisin, et mida see sünge tähendab, siis ta vastas, et ei tea täpselt, aga sünge on. Eksole.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-R-xCeS_atYg/W0KU4mo1Q3I/AAAAAAAAbdo/z9DKIj-fGBobqYBAEmYAiIKTDBK8RK_4gCEwYBhgL/s1600/IMG_20180705_162638.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-R-xCeS_atYg/W0KU4mo1Q3I/AAAAAAAAbdo/z9DKIj-fGBobqYBAEmYAiIKTDBK8RK_4gCEwYBhgL/s320/IMG_20180705_162638.jpg" width="240" /></a><a href="https://2.bp.blogspot.com/-g3j24nh7zBY/W0KU3Gpa6RI/AAAAAAAAbdk/vAtbuzBSMUcTFF_R_O3qyhfNMe97ZMaRwCEwYBhgL/s1600/IMG_20180705_162156.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-g3j24nh7zBY/W0KU3Gpa6RI/AAAAAAAAbdk/vAtbuzBSMUcTFF_R_O3qyhfNMe97ZMaRwCEwYBhgL/s320/IMG_20180705_162156.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
Hiiemäelt sõitsime edasi Kirna mõisa, sest ma olen sellest palju kuulnud ja tean, et seal toimub igasuguseid põnevaid üritusi ja kontserte ja et mõisapark on tuntud bioloogilisi rütme tasakaalustava toime poolest ja seal jalutades on hea end maandada ja hea energiaga laadida. Ja lapsed olid nõus tulema, sest ma lubasin neile kohvikut ja sealt kooki osta. Mõis ise on seest eriti ilus ja kohvik väga eheda ja mõnusa toiduga. Ja teenindus oli supersõbralik. Ma täiesti armusin sellesse mõisa ära ja unistasin seal elamisest. Küsisin lastelt ka, kas nad tahaksid seal elada, aga ma isegi ei mäleta, mida nad vastasid, sest ma ise olin nii elemendis lihtsalt. Pargis jooksid ja hüppasid kleidikesed jänese moel ringi, sõid jänesekapsast ja mina lihtsalt pildistasin kogu aeg. Sest valgus oli nii õige nagu ka see värviline lilleaed ja mõisa fassaad ja muidugi mu oma lapsed. Hästi armas väike park igasuguste soppidega ja pinkidega erinevate puude all ja nurgakestes. Lugesin nende kodulehelt, et tegelikult tulekski leida see õige pink, mis kutsub. Kuna mina seal rohkem üritasin oma lapsi veenda, et nad ei roniks puude otsa ega astuks peenardesse, siis ma oma pingi ledmisele keskenduda ei saanudki, aga üldine vaib oli väga mõnus. Ja lapsed istusid igal pool. Küllap nemad siis laadisid end nii nagu vaja. Ühispildi suutsin ka lastelt välja pressida, ehkki selleks ajaks olid nad kõik juba äraväsinud ja üks kurjem kui teine. Aga pilt tuli täitsa nagu päris.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-fJ0WIpE--RE/W0KU46dbbQI/AAAAAAAAbeM/mer9w4eS23YRLnleXU_AnLQaqu-zyXUiACEwYBhgL/s1600/IMG_20180705_182056.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://4.bp.blogspot.com/-fJ0WIpE--RE/W0KU46dbbQI/AAAAAAAAbeM/mer9w4eS23YRLnleXU_AnLQaqu-zyXUiACEwYBhgL/s400/IMG_20180705_182056.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Kirna mõisa kohviku üks tubadest. Prajasti käsil mõisakleidikestetants.</span></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-D5j2F9CLT4w/W0KU_OPqtDI/AAAAAAAAbeQ/ISmfiagxHgkySWbYOvVl8w0ITVGl0emJgCEwYBhgL/s1600/IMG_20180705_182720%2B%25282%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1419" height="320" src="https://4.bp.blogspot.com/-D5j2F9CLT4w/W0KU_OPqtDI/AAAAAAAAbeQ/ISmfiagxHgkySWbYOvVl8w0ITVGl0emJgCEwYBhgL/s320/IMG_20180705_182720%2B%25282%2529.jpg" width="283" /></a><a href="https://4.bp.blogspot.com/-bFG1fK5DeU0/W0KNKAyW6sI/AAAAAAAAbbc/2MHxEzqkgmspOeR_jvSbfncAvuh6mNSzgCLcBGAs/s1600/IMG_20180705_184001.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://4.bp.blogspot.com/-bFG1fK5DeU0/W0KNKAyW6sI/AAAAAAAAbbc/2MHxEzqkgmspOeR_jvSbfncAvuh6mNSzgCLcBGAs/s320/IMG_20180705_184001.jpg" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-kakVSNJe40E/W0KNNK0nvtI/AAAAAAAAbbk/0xoCmJwryFMdXfG2g4sRis4HbNUwUG_0wCLcBGAs/s1600/IMG_20180706_001242.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://4.bp.blogspot.com/-kakVSNJe40E/W0KNNK0nvtI/AAAAAAAAbbk/0xoCmJwryFMdXfG2g4sRis4HbNUwUG_0wCLcBGAs/s400/IMG_20180706_001242.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Kõik kleidid</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Kokkuvõtteks võin öelda, et selline mõnus oma rütm tekkis meil seal kohe ja tegelikult oli mõnus sellise väikese pinna peal - asju oli vähe ja ruumi ka ja väga lihtne oli neid korras hoida. See minimalism on ikka üks tore asi. Õhtuti lugesime Leelo Tungla raamatut "Kristiina, see keskmine", mis oli selline tore tagasivaade nõukaaegsele lapsepõlvele, aga samas olid kõik olukorrad ja juhtumised ja suhtlemiserrorid sellised, mis on ka täna aktuaalsed ja lapsed (ja mina) said samastuda küll. Tõesti üks tore raamat. Minu peas jooksis pidevalt pilt minu lapsepõlvekoduks olnud üheksakordsest majast, selle hoovist ja sisekujundusest. Ja aeg-ajalt viskas Leelo sisse toredaid retromärksõnu nagu "plastikaatkott" ja "limonaad Fiesta". Väga armas lugemine. Ja lugesime kokku - nägime täpselt kümmet looma-lindu selle tripi jooksul: lehm, metskits, hobune, konn, kurg, koer, kass, sisalik, lammas ja mingi hall haigrulaadne lind. Ja viljapäid proovisime ka põllul. Ja sõime mustikaid, metsmaasikaid ja murakaid. Ja korjasime metsalilli ja takjaid. Ja nägime pisikesi konnabeebisid. Ja mahajäetud talumaju. Ja kordatehtud talumaju. Ja mul on nii hea meel, et lapsed on juba nii suured, et nad päriselt pärast mäletavad ka seda kõike (vähemalt 2/3 neist)!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-FgasZGHX7m4/W0KNNoMt14I/AAAAAAAAbbo/z5bTLAa1AmMszTlw3GuFHjZ6cmR1JfD5QCLcBGAs/s1600/IMG_20180705_193114%2B%25282%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1571" data-original-width="1600" height="314" src="https://3.bp.blogspot.com/-FgasZGHX7m4/W0KNNoMt14I/AAAAAAAAbbo/z5bTLAa1AmMszTlw3GuFHjZ6cmR1JfD5QCLcBGAs/s320/IMG_20180705_193114%2B%25282%2529.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Leia pildilt kits!</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-8ssiVZPvxnY/W0KUi0jg71I/AAAAAAAAbeI/reCualByCf0kj9Lvl1JJQ956GYitnBZKgCEwYBhgL/s1600/IMG_20180702_211219.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://4.bp.blogspot.com/-8ssiVZPvxnY/W0KUi0jg71I/AAAAAAAAbeI/reCualByCf0kj9Lvl1JJQ956GYitnBZKgCEwYBhgL/s320/IMG_20180702_211219.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-V_vtsVIvdgs/W0KUsAcFlSI/AAAAAAAAbeI/3RepsHjxEvcaILuy4Xx1adRoxYxCavH7QCEwYBhgL/s1600/IMG_20180703_210804.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-V_vtsVIvdgs/W0KUsAcFlSI/AAAAAAAAbeI/3RepsHjxEvcaILuy4Xx1adRoxYxCavH7QCEwYBhgL/s320/IMG_20180703_210804.jpg" width="240" /></a><a href="https://2.bp.blogspot.com/-8D1JPNTWZT8/W0KUiRRnCUI/AAAAAAAAbeM/XTEadyelKiIMM5Rey7GAYMAtyRGjtgMdACEwYBhgL/s1600/IMG_20180703_124126.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-8D1JPNTWZT8/W0KUiRRnCUI/AAAAAAAAbeM/XTEadyelKiIMM5Rey7GAYMAtyRGjtgMdACEwYBhgL/s320/IMG_20180703_124126.jpg" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;"><br /></span></div>
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-83102506360100988092018-07-01T15:07:00.004+03:002018-07-02T09:25:13.560+03:00Suvemoud ehk kuidas me lihtsalt puhkame ja mis me teeme ja endast mõtlemeSuvi saabus küll juba maikuus, aga päriselt puhkama saime hakata juunis. Joogatundide hooaeg sai läbi, lasteaed sai läbi ja nüüd saame olla kodus nii, et tõesti, mitte keegi ei pea mitte kuhugi minema. No peale Martini. Ja see tunne on lihtsalt nii võimas. Et lihtsalt võingi terve päev mullaste jalgade ja sõrmedega ringi käia või koristada ja sorteerida igasuguseid kogunenud asju. Tähtajatult. Ah, ma olen neid aegu igatsenud. Vanasti olidki kõik ajad sellised. Siis, kui mõni laps oli beebi. No okei, kõik päevad ei olnud sellised, aga selliseid päevi oli palju rohkem. Selliseid kulgemisepäevi.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-p0djArZHk4c/WzjCjpDzfrI/AAAAAAAAbFQ/No5HQybrLJ83tUJYAUyocmfWjcLLmUGtgCLcBGAs/s1600/IMG_20180610_195900.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://3.bp.blogspot.com/-p0djArZHk4c/WzjCjpDzfrI/AAAAAAAAbFQ/No5HQybrLJ83tUJYAUyocmfWjcLLmUGtgCLcBGAs/s400/IMG_20180610_195900.jpg" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Terrassitśill</span></div>
<br />
Loomulikult teades ennast, siis see romantika kestab mõnda aega ja siis muutub tüütuks ja lõpuks tahaks juba igale poole minna ja igasuguseid asju teha. Aga suvi ju. Igal pool ongi igasuguseid asju teha ja igale poole minna! Mul on veel sada asja sorteerida, sest ma olen seda tüüpi, et igasuguseid asju on vaja igaks juhuks alles hoida. Mis teeb sele minimalistliku elamise jube keeruliseks. Aga ma pingutan. Sest ma ei ole ju õnnelik selle asjadehunniku keskel. No ma mõtlen nende kuhugi kogunenud asjade keskel, mis käivad hoopis kusagil mujal. Või mida pole üleüldse vaja. Ma ei saa aru, kust nad üldse tulevad. Aga ma tunnustan end, et ma olen juba niimõnegi sahtli sorteerinud ja niimoodi vaikselt ükshaaval saan seda teha ka siis, kui meil on rohkem tegemisi.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-Tb4AFOT96H8/WzjD0K4kcFI/AAAAAAAAbFc/F6OX7IrX0dcWVPeILqlThBIqMe1d2QLnwCLcBGAs/s1600/IMG_20180629_124015%2B%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://1.bp.blogspot.com/-Tb4AFOT96H8/WzjD0K4kcFI/AAAAAAAAbFc/F6OX7IrX0dcWVPeILqlThBIqMe1d2QLnwCLcBGAs/s400/IMG_20180629_124015%2B%25281%2529.jpg" width="300" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Kui mul viis last oli</span></div>
<br />
Homme ongi meil algamas selline nädal, mil ma viin oma kleidikesed metsa (mis tähendab ka seda, kodus on oluliselt vähem inimesi segadust kokku keeramas!). Võtsime väikse majakese keset Eestit ja läheme lihtsalt ära. Puhkama. Olema. Ma olen kogunud kokku ideid, kuidas looduses ja looduslikest materjalidest igasugust kunsti teha ja mõnusaid taimseid retsepte. Selline loodusritriit, ühesõnaga. Tahaks seal jällegi palju koos toimetada, jalutada ja lihtsalt koos aja maha võtta. See mõte on mul igal aastal ja igal aastal oleme me ka kuskil käinud, tavaliselt Lõuna-Eestis. Nüüd siis avastame Eestit keskelt.<br />
<br />
Vahepeal käisime Martiniga kahekesi Barcelonas linnapuhkusel, kus lugesime raamatuid, jalutasime kümneid tuhandeid samme, sõime ja magasime millal tahtsime. Selline unistuste puhkus lapsevanematele. Ei saa kurta. Viimati käisime täiesti kahekesi reisil üle kolme aasta tagasi. Barcelonas võtsime endale ühe laheda katuseterrassiga korteri Airbnbst ja siis lihtsalt jalutasime mööda linna ringi, sõime saia ja jäätist ja vaatasime asju, mis olid vaatamist väärt. Ainult lõpuks ma tundsin, et selline linnaelu on ikka väsitav. Eriti nüüd, mil ma olen oma tööelu ka kodukülla ületoonud ja linnas peaaegu et ei käigi enam. Seal oli see linnaelu ju veel sada korda linnalikum oma kohvikute ja inimhulkade ja sagimisega. Ja kohvikud olid alati inimesi täis, kes elavalt vestlesid. Ma tundsin end täieliku põhjamaalasena, kes tahaks oma eraldatud metsa tagasi. Aga ei, no me olime seal viis päeva ja see oli paras aeg, et seda linnaelu ja melu nautida. Sest see on ju ikka ütlemata põnev ja kirju.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-nZZDBdKr9Bc/WzjB3qgMjvI/AAAAAAAAbE8/BtmgOTChbAYUQSvUdlXburJOFOrPFa64QCLcBGAs/s1600/IMG_20180605_075522.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-nZZDBdKr9Bc/WzjB3qgMjvI/AAAAAAAAbE8/BtmgOTChbAYUQSvUdlXburJOFOrPFa64QCLcBGAs/s320/IMG_20180605_075522.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-D964xhBunFM/WzjB3AS0EnI/AAAAAAAAbE0/fOlGAHb2I9ERdRYxZ1inyakF2pY0jd9HQCLcBGAs/s1600/IMG_20180605_101514.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://4.bp.blogspot.com/-D964xhBunFM/WzjB3AS0EnI/AAAAAAAAbE0/fOlGAHb2I9ERdRYxZ1inyakF2pY0jd9HQCLcBGAs/s320/IMG_20180605_101514.jpg" width="240" /></a><a href="https://1.bp.blogspot.com/-isg6VvePe1M/WzjB3fHWiAI/AAAAAAAAbE4/Vx3c3TUKmy8hxZw3MXn9daaSy3tKWhY6gCLcBGAs/s1600/IMG_20180605_101545.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-isg6VvePe1M/WzjB3fHWiAI/AAAAAAAAbE4/Vx3c3TUKmy8hxZw3MXn9daaSy3tKWhY6gCLcBGAs/s320/IMG_20180605_101545.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-xbUN14_59sI/WzjB4XtzPYI/AAAAAAAAbFA/z8CB_JpA1xUNT3EvQNfVgdR06D9nsKmzwCLcBGAs/s1600/IMG_20180607_123025.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-xbUN14_59sI/WzjB4XtzPYI/AAAAAAAAbFA/z8CB_JpA1xUNT3EvQNfVgdR06D9nsKmzwCLcBGAs/s320/IMG_20180607_123025.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Elamused Barcelonas - lugemine terrassil, turg ja vintagepoe pulmakleidivalik</span></div>
<br />
Ja siis lõpetas meie esimene beebi lasteaia ja valmistub nüüd kooli minema, näidates pidevalt kui valmis ta selleks on ja kui suureks ja asjalikuks ta on kasvanud. Peaaegu iga päev tahaks nutta. Nii ilus. Ja nii põnev! Täiesti uus ajajärk meie elus! Beebi läheb kooli!<br />
<br />
Sellega seoses jõudis mulle kohale, et lõpp on nädalasisestel spontaansetel päevatrippidel kuhugi Haapsallu või Tartusse, sest inimene peab ju iga päev koolis olema. Aga no mis Sa teed. Pealegi on Emili kool nii lahe, et ma tegelikult ei kurvasta eriti (lisaks on mul ju veel kaks last, kelle graafik lubab spontaansust!).<br />
<br />
Ja lõpetuseks pean ma märkima, et mul on siin olnud selline suur soov kirjutada hoopis rohkem iseenda mõtisklustest igasugustel teemadel, mis ei ole tingimata kolme kledikesega seotud. Ja ma pean aru, kas teha seda nüüd siis hoopis eraldi blogis. Sest siin ma tahaks ikka hoida lugusid ja elamusi seoses lastega ja vanemaksolemisega ja niimoodi. Aga ma pole veel selgusele jõudnud. Või olen, aga see õige bloginimi on kuskil kanalites kinni.Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-20337921518595917802018-05-15T12:44:00.003+03:002018-05-15T12:48:49.102+03:00Päevikupidamine ja tänulikkus ja rituaalid ja rõõm Kunagi kevade alguses sain ma sünnipäevaks ühe sellise tänuväärse täidetava raamatu nagu <a href="http://minulugu.eu/" target="_blank">"Minu lugu"</a>, kuhu saab kirjutada iga päev, mille eest ma tänulik olen. Lisaks panna kirja, mis läks hästi, mida saab veel paremini teha. Selline kompaktne üks lehekülg iga päeva jaoks. Ja nüüd mai alguses oli see aeg, mil ma tundsin, et vot nüüd on mul just sellist päevikut vaja täitma hakata. Alguses on ilusasti selgitatud, mida igasse lahtrisse kirjutada ja kuidas sellele kirjutamisele läheneda, mis oli väga abiks just esimestel, kohanemisepäevadel. Hiljem hakkab juba tulema see, mis hakkab tulema. Mulle üldse meeldib see, et see on mingi minu kirjutamiseasi, mille jaoks ma võtangi hetke iga päev. Rituaal.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-8K4fBKXK9hI/WvqqZpYCp6I/AAAAAAAAU6U/DuBEXeaWm6wTfMkeKBPhXAxbBldGOXxPACLcBGAs/s1600/IMG_20180515_123037.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://3.bp.blogspot.com/-8K4fBKXK9hI/WvqqZpYCp6I/AAAAAAAAU6U/DuBEXeaWm6wTfMkeKBPhXAxbBldGOXxPACLcBGAs/s400/IMG_20180515_123037.jpg" width="300" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Ma väga armastan väikeseid rituaale. See on mul siin praegu ajakohane teema ka, sest ma püüan just kokku panna oma isiklikku päevarutiinide nimekirja, mis mind igapäevaselt toetaks. Mõte on selles, et mul on kirjas pisikesed toetavad tegevused, mida päeva jooksul teen, et püsida terve ja rõõmus ja inspireeritud. Eriti olulised on minu jaoks just hommikused käimatõmbamise tegevused nagu varakult tõusmine, klaasitäis sooja vett, külm (no leige..) duśś, jooga, koeraga jalutamine, päeva planeerimine ja smuuti ja toitumine ja muud detailid. Ja ma püüan neid järgida ja olen samas selline hea ja kaastundlik iseenda vastu ega riidle, kui midagi jääb tegemata. Hea oleks, kui vähemalt üks saaks tehtud, et mingi järjepidevus säiliks ja ülejäänud on toetavad. Nimekirja on selleks vaja, et oleks, kust vaadata ja endale neid detaile meelde tuletada. Kui nad on silme ees, siis on tõenäolisem, et nad jäävad meelde ja muutuvad toetavateks mustriteks. Ja ma täiendan seda nimekirja jooksvalt, nii et mingitel perioodidel, kui on selline tunne, võtan oma nimekirjast mingi uue toetava väikse rituaali ja vahetan vana välja - täiesti vastavalt tundele. Või vahetan vana tagasi. Või valin hommikul, millist tahan teha. Selline orgaaniliselt liikuv rituaalidenimistu. Selline värk. Kui ma selle päevarituaalidenimistu mingisse normaalsesse taasesitatavasse vormi saan, siis kindlasti panen selle siia ka. Nii huvitav tulevikus lugeda.<br />
<br />
Üleüldse on selline igapäevane tänulikkusemoment minu meelest väga toetav ja värskendav - aitab panna tähele neid häid ja toredaid ja väikeseid, aga ka suuremaid asju, mis on kogu aeg olemas, aga mis kogu aeg meeles ei ole. Noh, et mille eest võiks tänulik olla. Näiteks ilus ja hea kodu, aed, suur köögilaud, armas perekond ja head inimesed ümberringi kuni selleni välja, et meil on õhku ja merd ja metsa ja kohe algab suvi. Kõik jumalastolulised asjad ju! Aga kas meil on iga päev meeles nende eest tänulik olla? Ah? Ja ma siin üldse ei rõhu mingile tänamatusele praegu, tegelikult, vaid pigem just sellele märkamisele ja seeläbi oma mõtlemise (<i>mindseti</i>) häälestamisele.<br />
<br />
Just kuulasin siin üht väikest intervjuud ja seal räägiti ka sellest, kuidas positiivsete mõtete, kaastunde ja südamlikkuse rakendamisega oma elus me muudame oma ajukeemiat põhimõtteliselt ja vihastame tänu sellele vähem. Väga mõnus ju. Eriti minu jaoks, kes ma siin viimase nädalavahetuse muudkui vihastan ja pahandan kõikide armastamise vahepeal (sest ma vaatasin ühel õhtul millegipärast poole ööni eurovisiooni ja teisel õhtul tegin muid olulisi asju ja tõdesin, et see on küll hea retsept kurja ja närvilise Greteni. Nagu ma seda ei teaks juba, muidugi. Aga meelde tuli jälle.).<br />
<br />
Nii et ma täidan nüüd hommikuti tänulikkusepäevikut ja lisaks ka ikka oma viisaastakupäevikut, kuhu saab iga päeva kohta märkmeid teha ja kus ühe päeva kohta käival lehel on read viie aasta jaoks. See on eriti lahe, sest ma olen seda juba aastakese täitnud ja nüüd ma juba näen, mida ma eelmisel aastal samal ajal oma elust arvasin! Täitsa lõpp, kui ammune aeg see tundub, kui ma seda loen! Selliseid päevikuid peaks Rahva Raamatust leidma ja raamatupoodidest, mina leidsin kunagi Tigerist nagu ma <a href="https://kolmkleidikest.blogspot.com.ee/2017/01/hooaeg-algas-nuud-elagu-normaalne.html" target="_blank">siin </a>kirjutan. Leidsin Rahva Raamatust <a href="https://www.rahvaraamat.ee/p/five-year-memory-journal/996010/et?isbn=9781454911272" target="_blank">sellise </a>ja <a href="https://www.rahvaraamat.ee/p/p%C3%A4evaraamat-celestial-one-line-a-day-a-five-year/1012578/et?ean=9781452164601" target="_blank">sellise </a>praegu, mis peaks olema sama põhimõttega. Aga no miks mitte võtame lihtsalt ühe paksema kaustiku ja teeme endale ise sellise. Oluline on lihtsalt vaadata, et igale leheküljele mahuks üks kuupäev ja et kuupäevad igal aastal kattuksid. Et oleks toredam.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-zUqRl41rEBE/WvqrA4PNq-I/AAAAAAAAU6c/HwmYW79dbvsmY-vq5J4GE7uO3tvbOpNEQCLcBGAs/s1600/IMG_20180515_123202%2B%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://4.bp.blogspot.com/-zUqRl41rEBE/WvqrA4PNq-I/AAAAAAAAU6c/HwmYW79dbvsmY-vq5J4GE7uO3tvbOpNEQCLcBGAs/s400/IMG_20180515_123202%2B%25281%2529.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
Selline tänulikkuse kirjapanemine aitab ühtlasi hoida pilti silme ees, mis minu elus parajasti on, mis mind lainel hoiab. Jällegi üks asi, mida on põnev ka tulevikus tagantjärele lugeda. Selline nagu väike läbilõige elust ja detailidest. Mulle hullult meeldib tegelikult päevikut pidada - ma olen seda elu jooksul mitmeid kordi alustanud, aga seda järjepidevust on ikka kuidagi puudu jäänud. Ma siis otsustasin, et see on üks teema, millega ma oma elus tahan edasi minna ja sellesse energiat suunata, see järjepidevus ja päevikukirjutamine. See äkki aitab nende möllavate mõtete ja ideede ja tunnete puhul ka, mis siin peas ikka tihti laiali on. Hea on neid päeva lõpuks kuidagi koondada ja noppida sealt välja see, mis siis täna päriselt oluline on ja oli.<br />
<br />
Nii et julgustan teid ka mingil viisil oma mõtteid kirja panema - päevikuna või lihtsalt märksõnadena. Selleks, et:<br />
- olla rohkem oma elus kohal<br />
- märgata rohkem, mõtiskleda<br />
- filtreerida olulised detailid välja ja võtta päev kokku. See annab sellise hea ja kindla tunde, et päev on lõpetatud. Ja laseb võtta reflekteerimisehetke.<br />
- hoida sellise väikse rituaaliga oma elus järjepidevust. Selline järjepidevus toetab raskel ajal - on millelegi kindel olla.<br />
- Et märgata, kus on su elu ja tähelepanu fookus ja võib olla seda teadlikult mõjutada. Näiteks kui mõni muster kipub esile tulema ja Sa tunned, et seda võiks kuidagi lihvida või ülekirjutada nii, et see teeniks Sind paremini.<br />
- nii tore on ju kunagi lugeda!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-_MhNM8TDKtk/WvqrkQ2hAGI/AAAAAAAAU6o/HHoGUZsMc0YwLzNJm2Z6OotYVWr54bk3ACLcBGAs/s1600/IMG_20180511_081143.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://3.bp.blogspot.com/-_MhNM8TDKtk/WvqrkQ2hAGI/AAAAAAAAU6o/HHoGUZsMc0YwLzNJm2Z6OotYVWr54bk3ACLcBGAs/s400/IMG_20180511_081143.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-52378664559342321872018-05-12T01:35:00.000+03:002018-05-12T01:35:19.857+03:00Emad ja tütred ehk kuidas kolm tütart, üks ema ja üks vanaema ükspäev linnapeal käisid<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<i>(Ilmunud Solarise <a href="https://www.solaris.ee/2018/05/emad-ja-tutred-ehk-kuidas-kolm-tutart-uks-ema-ja-uks-vanaema-ukspaev-linnapeal-kaisid/" target="_blank">kodulehel </a>9.mail 2018)</i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-sG8bnnztxfw/WvYYaUF7U3I/AAAAAAAAU3s/_qx7Ju59RcEcgrTb-hOj4p1EYRo5h6xbgCLcBGAs/s1600/_MG_7233.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="265" src="https://4.bp.blogspot.com/-sG8bnnztxfw/WvYYaUF7U3I/AAAAAAAAU3s/_qx7Ju59RcEcgrTb-hOj4p1EYRo5h6xbgCLcBGAs/s400/_MG_7233.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kõik emad teavad, et emaksolemine on nagu tśilliga śokolaad
– saate aru küll, magus ja siis ikkagi vürtsikas ka ja mõni partii isegi liiga.
Aga nagu kõikide asjadega siin ilmas, sõltub emaduse võlu ja valu vaatenurgast.
Ja aeg-ajalt, kui keegi on meile jälle mitmeid liiga vürtsikaid partiisid
śokolaadi serveerinud ja me oleme need ikkagi ära söönud, on mõistlik ja
tervislik end vahelduseks tunnustada ja emaksolemist tähistada!</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mina tähistasin emaksolemist selle kõikide tahkudega sedakorda
emadepäeva eel Solarises sümboolselt koos oma ema ja kolme väikese tütrega.
Meie ees rullus lahti fantastiliselt ilmekas läbilõige ühe ema (või siis
tegelikult kahe, sest minu ema oli ka) päevast lastega väljas. Oli nuttu, oli
naeru, oli kooki, oli kisa ja lõppes kõik hästi ehk jäätistega.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Plaanisime alustada hommikut minu ammuses lemmikus –
kohvikus <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Komeet</b>. See on üks selline
koht, kus lihtsalt alati on hea olla. See kõrgelt ülevalt alla linnale avanev
vaade ja need toidud ja see mõnus kohvikumelu on mind alati võlunud, aga ma pole
kunagi sinna koos lastega sattunud. Kaval ema teab, et üheks rahuliku(ma)ks
kohvikutamiseks lastega on vaja kindlustada, et neil oleks piisavalt tegevust.
Ehkki ma teadsin, et Komeedi vaade on juba iseenesest ägedam kui kolm
mängunurka kokku, siis ei võtnud ma riske ja viisin oma neiud ja ema enne
kohvikut <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Tigeri</b> poodi Solarise
0.korrusel. Tiger on nüüd küll selline pood, kus lihtsalt kõik meeled hakkavad
tööle ja mitte ainult lastel. Meie eesmärk oli hankida Tigerist
värvimisraamatud, et need sisustaksid aega kohvikus toitu oodates ja see
õnnestus meil probleemivabalt – igaüks leidis ühe ja jäi taga nutma teist, sest
valik oli nii suur! Lisaks ei suutnud ma vastu panna ja lubasin kõigil valida lõpmatu
pikkusega värvilisest salvrätikupakireast oma lemmiku, sest need olid lihtsalt
nii lahedad ja kellel neid toredaid salvrätikuid ikka nüüd liiga palju on. Minu
ema ei suutnud vastu panna Tigeri üllatuskoti ostmisele, mille sisu selgub
alles siis, kui oled selle ära ostnud. Päris põnev, tuleb tunnistada, sest
Tigeri asjad on kõik nii toredad, eriti, kui Sul on kolm lapselast, kellele
seda toredust laiali jagada (põnevuse säilitamiseks ma loomulikult jätan
jagamata, mis seal täpselt sees oli)! Sedakorda me Tigerist lahkusime, et aga
hiljem rõõmsalt tagasi tulla, millest jutustan juba varsti.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-H5LvSjX6Fdk/WvYVhFjISJI/AAAAAAAAU3Y/RF2xYpStSAgQJdmYlVQVvZdDKE0T0DsagCEwYBhgL/s1600/Tiger%2Bkollaazh.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1600" height="400" src="https://3.bp.blogspot.com/-H5LvSjX6Fdk/WvYVhFjISJI/AAAAAAAAU3Y/RF2xYpStSAgQJdmYlVQVvZdDKE0T0DsagCEwYBhgL/s400/Tiger%2Bkollaazh.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Komeedis</b> saime
endale mõnusa diivanitega nurga vaatega linnale ja niimoodi me seal siis õndsalt
värvisime ja ootasime oma kooke. Koogivalikus ei pidanud me muidugi pettuma –
lapsed valisid Geishakoogi, Inglikoogi ja Napoleonikoogi (siinkohal olgu
öeldud, et ma olen kunagi ka ainult napoleonikoogitüki pärast Komeeti sõitnud)
ja ehkki Komeedis on ka lastemenüü ja muud head toitu, ei olnud peale kookide
nägemist muidugi keegi nõus midagi muud valima. Aga kuna me läksime tähistama,
siis minu meelest ongi see absoluutselt kõige õigem lahendus! Et aga teile ei
jääks ekslik mulje, et nii lihtne ongi üks linnapeal kohvikus käimine kolme
lapse ja emaga, siis lisaks paarile muule dramaatilisele seigale (nagu
eriarvamused lauavaliku suhtes ja selle suhtes, kes siis ikkagi täpselt kelle
kõrvale istuda saab ning ühelt minu kaamerahäbelikult tütrelt pildistamiseks
nõusoleku meelitamine), tõmbas üks väikestest neidudest enda kleidile (ja
vanaema kingadele) terve klaasitäie värskeltpressitud apelsini-greibimahla,
mistõttu me end peale söömist (ja pisematsorti draamat) taas <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Tigerist</b> leidsime ja sealt ühe
satsiseeliku (ja sellest tulenevalt ka ühe eriti rõõmsa neiu) võrra rikkamana
väljusime. See tekitas väikseid lisapingeid (ja kaks kurvemat neidu) ja
loendamisi, kes kui palju on viimasel ajal endale poest seelikuid saanud (või
ei ole). Aga samas olime õnnelikud, et selline pood Solarises kohe võtta oli,
kust leiab lahenduse peaaegu kõikidele meie probleemidele!<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-bt-gpYttsjQ/WvYZ0hlECYI/AAAAAAAAU38/e2VcTiE5EMAO0x6TEi4d6gTTFLCe4fQjACLcBGAs/s1600/_MG_7095.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1067" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-bt-gpYttsjQ/WvYZ0hlECYI/AAAAAAAAU38/e2VcTiE5EMAO0x6TEi4d6gTTFLCe4fQjACLcBGAs/s320/_MG_7095.jpg" width="213" /></a><a href="https://3.bp.blogspot.com/-WCUsYEPde_0/WvYZqRQHtII/AAAAAAAAU34/acKwdQ2VSHUA6XO0Ik8kYn8b92ui-Gq5wCLcBGAs/s1600/_MG_7142%2B%25282%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1492" data-original-width="1600" height="298" src="https://3.bp.blogspot.com/-WCUsYEPde_0/WvYZqRQHtII/AAAAAAAAU34/acKwdQ2VSHUA6XO0Ik8kYn8b92ui-Gq5wCLcBGAs/s320/_MG_7142%2B%25282%2529.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-I1-WTl9xEbc/WvYVhhcoMyI/AAAAAAAAU3c/JOC-UrGh4MEoB5bgoIfp0bcgYtSbUw_YgCEwYBhgL/s1600/Solaris-h%25C3%25A4ng.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://4.bp.blogspot.com/-I1-WTl9xEbc/WvYVhhcoMyI/AAAAAAAAU3c/JOC-UrGh4MEoB5bgoIfp0bcgYtSbUw_YgCEwYBhgL/s400/Solaris-h%25C3%25A4ng.jpg" width="300" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Järgmisena suundusime <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Apollo</b>
raamatupoodi, sest raamatupood on minu jaoks üks inspireerivamaid kohti üldse.
Ja et ma väga soovin, et meie digiajastulapsed ikkagi ka selle osaga elust ja
kultuurist kontaktis oleksid, viin ma neid ka sinna üsna tihti. Näiteks on meil
traditsioon, et iga laps võib sünnipäeval omale raamatupoest uue juturaamatu
valida. Kuna oli juba sedasorti pidulikum linnaskäik, lubasin neil seekord
valida mitmepeale ühe. Minu õnneks oli Andrus Kivirähk just uue lasteraamatu
„Tilda ja tolmuingel“ välja andnud, mis oli nii kutsuvalt esiletõstetud ja nii
toreda kaanepildiga, et meie lapsed selle kohe rõõmsalt riiulist haarasid ja
ilma pikema draamata (sest sellistes kolmepeale jagamise küsimustes on palju
draamapotentsiaali) olimegi ühisele otsusele jõudnud. Ehkki, tuleb ka kerge
kurbusenoodiga õhata, et Apollo on Solarises väga mõnus suur ja eraldi
lasteosakonnaga ja seal oleks olnud tohutult avastamist, aga see kõlab juba
nagu eraldi seiklus. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-6mawSxAWfKU/WvYVdFwpL2I/AAAAAAAAU3Q/X1_yMrp_SoMnBoXb2pkY52zhi34QYgFIwCEwYBhgL/s1600/Apollo.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://3.bp.blogspot.com/-6mawSxAWfKU/WvYVdFwpL2I/AAAAAAAAU3Q/X1_yMrp_SoMnBoXb2pkY52zhi34QYgFIwCEwYBhgL/s320/Apollo.jpg" width="240" /></a><a href="https://3.bp.blogspot.com/-fkj_uTn1iTQ/WvYVdMz7jvI/AAAAAAAAU3U/Lrjb_RrEaFENTdR9wbTfQceKtMLkBYLVwCEwYBhgL/s1600/Apollo2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://3.bp.blogspot.com/-fkj_uTn1iTQ/WvYVdMz7jvI/AAAAAAAAU3U/Lrjb_RrEaFENTdR9wbTfQceKtMLkBYLVwCEwYBhgL/s320/Apollo2.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
Esimeselt korruselt läbi jalutades leidsime eest Eesti
kosmeetikapoe <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Pillerkaar</b>, kust
soetasime kõige pisemale neiule päris oma <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Jovely</b>
maasika huulepalsami, mille üle ta täiesti üle mõistuse rõõmus oli ning kus
avastasime lahedate sõnumitega <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Moshi</b>
kosmeetikatooteid, mida oleks tore näiteks kellelegi emadepäevaks kinkida! Meie
leidsime igaühele adekvaatse sõnumi (näiteks üks tarbimishimu talitsemise
probleemidega tütar sobis imeliselt poseerima sildiga „vähem on rohkem“ ja ema
leidis sildi „tule anna musi“). Üleüldse on tegemist ühe armsa poega, mis on
juba sellepoolest eriline, et sealt on ühe katuse all ainult kodumaised tooted.
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-mqxtgdKJZB0/WvYVgbzCIRI/AAAAAAAAU3Y/MPbPitL7UQc3pj_2LfXHOpykwjZAlLP9gCEwYBhgL/s1600/Pillerkaar.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://3.bp.blogspot.com/-mqxtgdKJZB0/WvYVgbzCIRI/AAAAAAAAU3Y/MPbPitL7UQc3pj_2LfXHOpykwjZAlLP9gCEwYBhgL/s320/Pillerkaar.jpg" width="240" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kuna Solarise toidupood on üks linna parimaid oma
varustatuse poolest ja põnevate ja tervislike toodete valiku poolest, siis
otsustasin panna meie hommikule väärilise ja rõõmsa punkti ja haarata sealt
lastele kojusõidule väsimustunnete kõrvalejuhtimiseks kaasa meie kodumaised ja
imelised <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Jäämari</b> pulgajäätised, mis
maitsevad nagu külmutatud smuutid rohkete marjadega. Jäätiseletis oli veel
mitmeid ahvatlevaid kodumaiseid käsitööjäätiseid, aga neid võime kaasa haarata
juba päris-emadepäeval, kui läheme emale külla ja saame jälle emaksolemist
tähistada! <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-1xm5OoU6x9s/WvYVctNoFTI/AAAAAAAAU3U/ra3oQQjB_EQyWqOwRevi0jcScgt5phykACEwYBhgL/s1600/J%25C3%25A4%25C3%25A4mari.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1201" data-original-width="1600" height="300" src="https://4.bp.blogspot.com/-1xm5OoU6x9s/WvYVctNoFTI/AAAAAAAAU3U/ra3oQQjB_EQyWqOwRevi0jcScgt5phykACEwYBhgL/s400/J%25C3%25A4%25C3%25A4mari.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
See emotsiooniderohke hommik jättis meie hingedesse mõnusa
sooja tunde – niimoodi kolme põlvkonnaga kohvikutama ja poodidesse uudistama ja
inspiratsiooni koguma pole me just liiga tihti sattunud. Minu meelest võiks
sellest saada lausa meie pere emadepäevatraditsioon. Järgmisel korral haarame
õe ja õelapsed ka kaasa ja vallutame siis kõik koos kogu Solarise. Ja kuna
me kinno seekord ei jõudnud, siis ehk järgmisel linnapäeval oleks tore
veel see ka ette võtta. Siis teame, et võtame kohe terve päeva vabaks, et
jõuaks kõiki toredaid kohti nautida. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Minu jaoks on Solarises olnud alati selline kummaline ja
kutsuv vaib – ma ei oskagi seda kuidagi täpsemalt seletada, sest asi pole
poodides, kohvikutes ja kinodes (kuigi need on ju ka muidugi toredad), vaid
milleski muus. Mulle tundub, et see on Solarise Vaim.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-19208708897872325792018-04-11T15:26:00.002+03:002018-04-11T15:29:36.017+03:00Kevadine perekondlik puhkamine ja metsaigatsus ja meeldivad mälestusedSel aastal on kevad jälle nii põnev! Kunagi ei tea, kas ta siis täna tuleb päikesega või hoopis jälle jäätab autoaknaid. Nagu naine, mulle meeldib öelda. Selline muutlik ja emotsionaalne ja natuke vahepeal häbelik ja siis jälle üldse mitte. Külm-soe-soe-külm.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Meie juba käisime siin ühel nädalavahetusel kevadet otsimas Nõval ühes lahedas tiigi/järveäärses puhkemajas. Maja oli ikka täiesti superimeline. Tavaliselt ma alati vaatan, kuhu ma lähen, aga seekord Martin tegeles selle kinnipanemisega ja ma ei jõudnudki lõpuks vaadata. Ja ütleme nii, et kui me sõitma hakkasime, siis ma küsisin, et oota, kuhu poole see jääb? Sinna idakanti? Ja muidugi ei jäänud see sinnapoole üldse mitte. Aga seda võimsam oli minu üllatus, kui me kohale jõudsime - see kant ja see maja ja see ilm ja see kõik, noh. See rahu ja vaikus. See lahe maja erinevatel tasanditel olemisekohtadega ja igasuguste nurkade ja ronimiskohtade ja suurte akendega (ei pea mainima, et enamiku ajast mängisime me toasolles peitust, sest noh, maja lausa karjus, et paluun!). Ja siis veel tiik (järveke?), mis oli siis veel täiesti jääs ja seal peal sai liugu lasta ja joosta. Ja siis oli terrass, mis on täpselt päikese poole ja kus me saime vabalt laupäeval peesitada ja smuutit juua lausa ilma kinnasteta! Kujutage pilti! Ja mingil hetkel oli nii soe, et ma sain lausa paljajalu ja kleidiväel ringi hüpata. Kiirelt. Pildi jaoks. Aga ei olnud külm! Saun oli ka, kust sai õue jääauku hüpata, mille mina aga vahele jätsin, sest ma ikkagi olin just kaks päeva tagasi köhas ja mingis viiruses olnud. Ja ausalt, ma oleksin muidu läinud. Sest tegelikult, sisimas elab minus üks talisupleja, keda ma pole veel siiani välja lasknud. Vahel külma duśi all. Aga kunagi mitte talvel jääaugus. Martin see-eest tegi seda minu eest ka. </div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-kb4s2sKinds/Ws39py04GXI/AAAAAAAAUrE/mHUszqDs8rE4maIqCVfaevRH_QZjqezbwCLcBGAs/s1600/IMG_20180331_134335-COLLAGE.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1600" height="400" src="https://1.bp.blogspot.com/-kb4s2sKinds/Ws39py04GXI/AAAAAAAAUrE/mHUszqDs8rE4maIqCVfaevRH_QZjqezbwCLcBGAs/s400/IMG_20180331_134335-COLLAGE.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div>
Ja eriliselt nautisin ma hommikuid, mil ma tõusin enne teisi ja läksin alla lugema. Ahh, vaimustav. Kodus ma ei tee seda põhimõtteliselt kunagi. Kuidagi. Siin on alati mingeid asju vaja teha või siis puhata. Aga seal ei saanud teistmoodi. Selline puhkuse <i>mode </i>oli. Ja öösel oli ju täiskuu! Mis paistis sisse meie ümmargusest magamistoaaknast! Täisvärk!</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-i1axlvokDBQ/Ws39g5Q70aI/AAAAAAAAUq8/0acyYmlmk-I_4oi0z3tQUI7S_ilbkGRuwCLcBGAs/s1600/IMG_20180331_075219-COLLAGE.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1600" height="400" src="https://3.bp.blogspot.com/-i1axlvokDBQ/Ws39g5Q70aI/AAAAAAAAUq8/0acyYmlmk-I_4oi0z3tQUI7S_ilbkGRuwCLcBGAs/s400/IMG_20180331_075219-COLLAGE.jpg" width="400" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Mereni oli 10 minutit suurte inimeste aja järgi ja kuski pool tundi väikeste inimeste aja järgi, mis oli täpselt hea ja paras pikkus matka jaoks. Ranna ääres pidasime sooja teega piknikku ja natuke loopisime kive merre. Päike paistis ja jube mõnus oli. Noh, selline aprilli alguse mõnus. Et kinnastega ja mütsiga ja talvepükstega oli mõnus.</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-ulE1iunKr6g/Ws39tgOrkFI/AAAAAAAAUrc/o3WTgfkuei4IXb6veY659l4vLQOJl0nNACEwYBhgL/s1600/IMG_20180331_115224.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://3.bp.blogspot.com/-ulE1iunKr6g/Ws39tgOrkFI/AAAAAAAAUrc/o3WTgfkuei4IXb6veY659l4vLQOJl0nNACEwYBhgL/s400/IMG_20180331_115224.jpg" width="300" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-yah-lhpzkG0/Ws39ljHitnI/AAAAAAAAUrU/UMwZKv2dp_Mrmjtiotu8Yy2acITH1Q6ygCEwYBhgL/s1600/IMG_20180331_122102.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1323" data-original-width="1600" height="264" src="https://3.bp.blogspot.com/-yah-lhpzkG0/Ws39ljHitnI/AAAAAAAAUrU/UMwZKv2dp_Mrmjtiotu8Yy2acITH1Q6ygCEwYBhgL/s320/IMG_20180331_122102.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-2YfI0g_0bM8/Ws39tt9ADgI/AAAAAAAAUrY/Tg5zaJiF5BYJDJB-iTElMyG-nbNd7OdrQCEwYBhgL/s1600/IMG_20180331_132733.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://3.bp.blogspot.com/-2YfI0g_0bM8/Ws39tt9ADgI/AAAAAAAAUrY/Tg5zaJiF5BYJDJB-iTElMyG-nbNd7OdrQCEwYBhgL/s320/IMG_20180331_132733.jpg" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Igal juhul oli see üks tõeliselt fantastiline nädalalõpp, mille jooksul ma jõudsin selleni, et minu hing igatseb ikka kuskile kaugele metsa, kus ei ole naabreid ja on rahu ja puud ja kõik see. Juba see, et pilk saab kuskil metsa sees puhata, annab kuidagi sellise mõnusa vaba tunde. Muidugi jah, eks sellega kaasneb see transpordiküsimus ja seda eriti suure pere puhul, kus kõik tahavad käia huviringides ja trennides ja inimestega suhelda ja olla selles osas vabad. Ja et siin on igatpidi nii mitu otsa, sellel asjal, siis ma lihtsalt tõden seda kõike. Ja elan edasi. Ja vahepeal põgenen metsa kas koeraga või lausa perega. Ja meri on meil ju kaa siin. Ja praegu, kui ma vaatan sellest konkreetsest aknast välja, siis ka ei ole otseselt naabreid näha! Nii et elu on ilus, muidugi! Ja kuna ma olen teada-tuntud unistaja, siis ma võin vahel unistada metsamajakesest ka. </div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-ArU_UTNh1Nw/Ws39ues_pOI/AAAAAAAAUrQ/xgiKJldIbTok9LGzBcspD8Q46BnUZt_sACLcBGAs/s1600/IMG_20180401_125100-COLLAGE.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1600" height="320" src="https://3.bp.blogspot.com/-ArU_UTNh1Nw/Ws39ues_pOI/AAAAAAAAUrQ/xgiKJldIbTok9LGzBcspD8Q46BnUZt_sACLcBGAs/s320/IMG_20180401_125100-COLLAGE.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div>
Vahepeal on mõned nädalad mööda läinud ja kevad nagu justkui natuke tuleb lähemale. Ma arvan, et jää on järve pealt ehk juba sulanud seal. Ja ma juba tegelikult teen plaane, et sinna tagasi minna. Kodus on ka hea ja esmaspäeval oli ju lausa suvi! Lapsed ronisid ja möllasid õues ja tulid tuppa koerakakaste saabastega! Must be spring indeed! </div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-40585868095452949852018-03-14T13:13:00.000+02:002018-03-14T13:13:53.733+02:00Kevadhingamine ehk kuidas jalutamine päästab maailmaNo teree. Ma tunnen juba õhus ja hinges kevadet! Aga selleni ma jõudsin alles eelmisel nädalal, sest sellele eelnevatel nädalatel tajusin ma kergekujulist talveraskust nii õhus kui hinges. Kuidagi jube raske oli! Alustades sellest, et voodist oli raske tõusta ja päevaga ühele poole saamine tundus raske. Ja kõik ülejäänu tundus ka kuidagi, noh raske. Tüütu, rusuv, hall ja liiga suur minu jaoks. Korralik väljakutse või talve viimased rusumispingutused äkki. No kindlasti on oma osa siin minu 40-päevasel joogapraktikal, millega alustasin, mis tegelebki keha puhastamisega. Ju ta siin siis puhastus kohe jõuliselt alguses. Teate, selline kummaline tunne oli. Just selline nagu mingid asjad tõuseks pinnale, aga sellised hoomamatud asjad. Et ma ei saanud aru, millega tegu, aga oli tunda, et midagi tõuseb. Midagi rasket. Ja eriti raske oli võitlus isudega, sest kui on raske ja hall, siis śokolaad alati aitab! Aga mitte puhastuda ju! Uhh. Ja lisage sinna veel haiged lapsed, kes ei tohi kodust välja minna ja elavad end välja kakeldes ja minu peal. Selline kuu algus. Ma mõtlesin, et peaks kirjutama endale juhise sellisteks perioodideks, mil ma olen kinni kuskil ja vahel paratamatult (haiged lapsed pluss mingi sisemine protsess, mis tuleb lihtsalt läbi elada), mis ütleb, kuidas end rõõmustada. Ja lihtsad ja lühiajalised toimed on ka okei. Tegin praegu kiirelt sellise. Kindlasti saan seda täiendada.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-lodWIyZ1zto/WqkC2qOCblI/AAAAAAAAUj0/xM3Wr9mjxKYklTkOrdsKAKTwEWs6tza6gCLcBGAs/s1600/list.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1262" height="400" src="https://1.bp.blogspot.com/-lodWIyZ1zto/WqkC2qOCblI/AAAAAAAAUj0/xM3Wr9mjxKYklTkOrdsKAKTwEWs6tza6gCLcBGAs/s400/list.jpg" width="315" /></a></div>
<br />
Aga nüüd on lapsed terved, mina terve, uksed valla ja linnulaul akna taga, õues valgem ja värskem õhk ja kõik on ilus! Jõudu on ja inspiratsiooni ja mingi seletamatu tegutsemistahe (appii, kuidas ma sind igatsesin, tegutsemistahe!) on ka. Selline sõrmed-sügelevad-ja-ootan-seda-kõike-imelist-mis-kohe-tuleb-kannatamatult-tunne! Kevad!<br />
<br />
Ja ma siin istun nüüd oma hommikumantlis, ootan, et minna varsti ujuma ja kirjutan, sest mul on selline tunne, et tahaks kõike ja hästi palju (nii kirjutada kui lihtsalt kogeda) ja tunnen rõõmu, et praegu on selline tunne ja aeg. Ilmselt selleks meile neid raskeid ja väljakutsuvaid faase ja protsesse ongi vaja ka, et nendest välja tulla ja siis kohe südamest rõõmustada ja hinnata neid faase, mil kõik on ilus! Nagu praegu! Juhuu!<br />
<br />
Tagantjärele ma mõtlen, et sellest raskest faasist aitas mind läbi ennekõike lilhtsalt selle aktsepteerimine, selles olemine ja selle kõige läbitundmine, aga kindlasti ka inimesed, nendega rääkimine ja jagamine ja kõige tipuks see, et lapsed said terveks ja andsid mulle seda minu oma aega, mil seda kõike seedida. Aega, et see endast läbi lasta ja lihtsalt hingata. Ja mul on päriselt selline tunne, et ma saan nüüd kuidagi eriti sügavalt hingata ja tahaks kohe ahmida seda kevadeõhku. Ma lihtsalt eile ahmisingi siin õhtul lahtise akna ees. Ja tundsin, kuidas ei saa küllalt, noh. Ma mäletan, kuidas vanasti, kui vanemad käisid kuskil külas või mujal natuke soojemal ajal ja ma ootasin neid kodus rõdul või aknal ja hingasin seda ööõhku. See oli nii hea. Niimoodi üksi iseenda ja mõtetega või pigem täitsa ilma mõteteta. Isegi seal mustamäemajade keskel. Selline sume ja vaikne ja mõnus. Ja mulle meeldis jubedalt õhtuti koeraga pikemaid ringe jalutada just selles vaikuses ja sumeduses. Ma arvan, et need jalutamised koeraga päästsid mind lapsena. Andsid selle aja olla lihtsalt iseendaga. Värskes õhus. Jalutades. Selline kogematajooga. Ma hakkasin seda jälle tegema nüüd ühe armsa tuttavaga taaskohtumise järel, kes ütles, et teda hoiab just see koeraga metsa sõitmine ja jalutamine tasakaalus. Kus saab lihtsalt olla ja hingata. Selline paus kiires elus. Ja see kõik tui mulle meelde. See lapsena jalutamine ja hingamine. Nii lihtne väike asi, mis tegelikult andis mulle nii olulise teadmise ja tunde ellu kaasa.<br />
<br />
Ma mõtlen, et see jalutamine on kohe selline eriti mitmekülgselt kasulik ja vajalik ajaveetmisviis. Seda saab teha üksi, et mõelda ja olla ja puhata ja seedida ja kuidagi lihtsalt endale aega anda. Ja samas saab seda teha kahekesi või mitmekesi, mis annab võimaluse olla koos, liikuda ja hingata õhku, aga salaja ka sellise ühise aja, mil võib millest iganes rääkida. Sest ei pea. Keegi ei oota seda (avalikult). Aga see võimalus on olemas. Ja tavaliselt seda kasutatakse. Ma pean siinkohal jälle oma vanemaid ja koeri tänama, sest me käisime väga tihti nendega kas metsas või kuskil linnast väljas jalutamas. Ja need olid nii mõnusad sundimatud ja pingevabad koosolemised, kus ma tegelikult alati teadsin, et ma võin alati midagi küsida või arutleda või ühiseid plaane teha. Keegi ei teinud midagi muud, mis segaks keskendumist. Selline aken oli, mil ma võisin alati kindel olla, et kõik on üksteise jaoks olemas.<br />
<br />
Selle kõige tulemusena armastan ma siiani pikki jalutuskäike kas siis üksi või mitmekesi. Seda olemise aega. Ja ma tahan selle ka oma lastele edasi anda. Selle harjumuse, võimaluse ja kogemuse. Aitäh vanemad ja koerad ja jalad ja värske õhk.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-6ge3tKHCBCU/WqkDnC-OhaI/AAAAAAAAUkA/jD-iNku-mTM0hXDCuS3soor5-kFL3E5qwCLcBGAs/s1600/brita.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="453" data-original-width="604" height="240" src="https://2.bp.blogspot.com/-6ge3tKHCBCU/WqkDnC-OhaI/AAAAAAAAUkA/jD-iNku-mTM0hXDCuS3soor5-kFL3E5qwCLcBGAs/s320/brita.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Grete ja Brita aastal 2009</span></div>
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-90781361810449862842018-02-18T22:31:00.001+02:002018-02-18T22:35:17.447+02:00Sokihobused, sisesuusad ja śokolaadTänane pühapäev möödus meil kodus hängides, sest Seitsmene on köhane ja mina ei ole ka kõige nohuvabam kriit karbis. Ja sellistel päevadel (või ausalt, tegelt igal päeval, mil ma natukenegi lastega kodus olen) on meil vaja siinse rahva tungival soovil meisterdada. Ka täna. Me oleme põhimõtteliselt kogu pinteresti tühjaks meisterdanud (siinkohal on oodatud kõikvõimalikud head soovitused, kust lahedaid ideid ja inspikat saada), aga selliseid sokihobuseid me veel teinud ei olnud. Väga lahedad tulid! Originaal on <a href="https://www.redtedart.com/no-sew-horse-puppet/" target="_blank">siin</a>, aga nemad rõhusid liimipüstolile ja meie rohkem ikka õmblemisele. Seega meil ei ole niivõrd "no-sew horses", aga on täiesti korralikud sokihobused (sokisuksud, hah!).<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-NN6Je2JJ4hA/WonhD3kuizI/AAAAAAAAUas/KhA1l3yZ_x8T3ylDiFRulkfq0PkjIiJzACLcBGAs/s1600/IMG_20180218_144252.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://3.bp.blogspot.com/-NN6Je2JJ4hA/WonhD3kuizI/AAAAAAAAUas/KhA1l3yZ_x8T3ylDiFRulkfq0PkjIiJzACLcBGAs/s320/IMG_20180218_144252.jpg" width="240" /></a><a href="https://4.bp.blogspot.com/-WtggIG3fwEk/WonhDua7YCI/AAAAAAAAUao/iRnu2ly-aG8fI3oavxNjnUiMWWiRlKIkACLcBGAs/s1600/IMG_20180218_151606.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://4.bp.blogspot.com/-WtggIG3fwEk/WonhDua7YCI/AAAAAAAAUao/iRnu2ly-aG8fI3oavxNjnUiMWWiRlKIkACLcBGAs/s320/IMG_20180218_151606.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
Õhtul tundis Seitsmene vajadust sisesuuskade järele ja teipis need endale jalgade külge. Hiljem sai need eemaldada koos sukkpükstega, seega on need tegelikult sisesukksuusad. Take this, Ajujaht!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-lM9kRrV75Xw/Wonhw6eAqCI/AAAAAAAAUbE/HJZAZI1e8egWfjm-7sJVD2_tPg1s1yaVgCLcBGAs/s1600/IMG_20180218_182241.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-lM9kRrV75Xw/Wonhw6eAqCI/AAAAAAAAUbE/HJZAZI1e8egWfjm-7sJVD2_tPg1s1yaVgCLcBGAs/s320/IMG_20180218_182241.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
Ja kuna homsest alustan ma 40-päevase Kundalini harjutusteseeriaga (vt lähemalt homme <a href="http://elujousaal.ee/blogi" target="_blank">Elujõusaali blogist</a>!), mis puhastab ja ergutab keha ja valmistab kogu süsteemi kevadeks ette, otsustasin homsest hakata tervislikuks ja korralikuks toitujaks ka. Mistõttu peab täna sööma kapist ära kõik need śokolaadid, mis Martin täna tõi. Ma lihtsalt tegin otsuse peale seda, kui ma olin juba poest śokolaadi palunud. Ise olen süüdi ja pean nüüd seda kohutavat risti teise tuppa kandma minema.<br />
<br />
Ühtlasi, kuna täna kuulasin seda Wilhlemi laulu ja ei saa seda enam peast, siis palun, teile ka.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe width="320" height="266" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/Ilbu73rzKHc/0.jpg" src="https://www.youtube.com/embed/Ilbu73rzKHc?feature=player_embedded" frameborder="0" allowfullscreen></iframe></div>
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-73516860321154773662018-02-13T13:22:00.000+02:002018-02-13T13:33:46.565+02:00Traditsiooniline naiste Tartutripp ehk kuidas emad (jälle) lõunas puhkamas käisidSain vist oma jaanuariväljakutse aftershockist üle ja olen valmis jälle kirjutama! Päris suur tükk aega läks küll, jah. Sest ma magasin välja siin nendest jaanuarikuuöödest, eksole. Igal juhul ei saa ma ju enne üldse midagi edasi kirjutada, kui ma ei ole andnud ülevaadet meie selleaastasest Tartutripist, mis on järjekorras teine ja seega võib seda juba traditsiooniliseks nimetada!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-MHep3jUoepo/WoLIisFlpfI/AAAAAAAAUU8/I6e2jSWeUVwHM2GKtA65toCXFypTHLH6QCLcBGAs/s1600/IMG_20180204_092444.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://4.bp.blogspot.com/-MHep3jUoepo/WoLIisFlpfI/AAAAAAAAUU8/I6e2jSWeUVwHM2GKtA65toCXFypTHLH6QCLcBGAs/s320/IMG_20180204_092444.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Peatusime jälle Airbnb vahendusel Tigutornis, täpselt nagu eelmisel korral (traditsioon jälle ju?). No lihtsalt nii mõnusa vaate ja laheda planeeringuga korter ja me mahume neljakesi ja kõik asjad ja kohad on nii lähedal! Ja noh, 12. korruselt on nii tore hommikul unistades peaaegu et tervet Tartut tervitada.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-Vt4ikwgpSTs/WoLKJNJ8rwI/AAAAAAAAUVk/nauQC4N8PzAyEY3NBM3DA-H-JEInra0twCLcBGAs/s1600/IMG_20180204_101136.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://3.bp.blogspot.com/-Vt4ikwgpSTs/WoLKJNJ8rwI/AAAAAAAAUVk/nauQC4N8PzAyEY3NBM3DA-H-JEInra0twCLcBGAs/s400/IMG_20180204_101136.jpg" width="300" /></a></div>
<br />
Seekord me käisime muudkui kohvikutes ja kinos ja mõni leidis isegi poest kleite ja mõni meist käis trennis ja siis käisime jälle kohvikus ja siis Miljardite kontserdil (mis oli nii vahetu ja mõnus - täpselt nagu Tartu) ja pühapäevahommikul jällegi kohvikus. Kuhu me jalutasime mööda talvist miinuskümnest Tartut. Täielik idüll igatpidi. Ja sel aastal oli üheks lisaväärtuseks veel see, et nii Mari kui mina oleme joogaõpetajaks õppinud ja nii me seal siis mitmekesi vahepeal joogatasime ka ja andsime üksteisele tunde. Nii mõnuuus.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-F6FxXv-uxvY/WoLIeP6_PRI/AAAAAAAAUUs/Ui-ziFxQolQpkCCXkf5ZR8NTxZtGWE1GgCEwYBhgL/s1600/IMG_20180203_205758.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://2.bp.blogspot.com/-F6FxXv-uxvY/WoLIeP6_PRI/AAAAAAAAUUs/Ui-ziFxQolQpkCCXkf5ZR8NTxZtGWE1GgCEwYBhgL/s320/IMG_20180203_205758.jpg" width="240" /></a><a href="https://4.bp.blogspot.com/-3H5s3pPAToc/WoLIfVrqbJI/AAAAAAAAUU0/BEBETOv3uM02_dPJ3gpl_S-21zRXY6ngwCEwYBhgL/s1600/IMG_20180203_215205.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://4.bp.blogspot.com/-3H5s3pPAToc/WoLIfVrqbJI/AAAAAAAAUU0/BEBETOv3uM02_dPJ3gpl_S-21zRXY6ngwCEwYBhgL/s320/IMG_20180203_215205.jpg" width="240" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Vangid ja Miljardid Genklubis. Milline mõistlik viis riietehoiunumbrite ärakaotamist vältida!</span></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-rwq2mY7B6Xs/WoLKLfteAzI/AAAAAAAAUVo/4qPeB1Azl6cNDIynyIOthNZEY4LaDvfLgCEwYBhgL/s1600/IMG_20180203_105430.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://4.bp.blogspot.com/-rwq2mY7B6Xs/WoLKLfteAzI/AAAAAAAAUVo/4qPeB1Azl6cNDIynyIOthNZEY4LaDvfLgCEwYBhgL/s320/IMG_20180203_105430.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Karlova Kohv. Ja meie kahetunnine brunch.</span></div>
<br />
Kui tundub, et neid kohvikuid on kuidagi ebaproportsionalselt palju siin nimistus, siis tundugu pealegi! Esiteks peavad ka naised sööma ja sellistel väljasõitudel võimalusel nii, et me ei pea seda ise valmistama ja teiseks, ma pole ammu nii mitu korda kohvikus käinud nii, et ma võin seal istuda ja olla kaua tahan. Kuhugi ei olnud kiiret ei mul ega teistel ja nii hea oli lihtsalt olla ja lobiseda ja arutleda ja naerda. Ja õues oli täielik talv ja lumi ja kohvikus oli soe ja hea ja Karlova Kohvist sain isegi kurkumipiima!<br />
<br />
Ja no muidugi need arutelud ja mõtisklused. Naistega. Nii et keegi ei sega. Keegi ei vaja midagi. Lihtsalt ongi aee aeg, et rääkida ja muresid ja rõõme jagada ja ühiseid nalju tekitada. Ja muidugi naeeerdaaaa. Niinii vajalik lihtsalt. Selline ritriit. R-P. Täpselt paras aeg olemiseks. Naine ja inimene. See lõik tundub ikka niiinii pisike arvestades, kui palju selle sisse tegelikult mahub. Aga ma ju LOOOmuLIKult ei hakka siin jagama, millest kõigest me rääkisime ja milliste järeldusteni jõudsime!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-KVRpeRa05xQ/WoLIeWHI4MI/AAAAAAAAUVU/KjKftN1_vI8rt-4Pz7QWPftosqf8mmWTACEwYBhgL/s1600/IMG_20180203_180111.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://2.bp.blogspot.com/-KVRpeRa05xQ/WoLIeWHI4MI/AAAAAAAAUVU/KjKftN1_vI8rt-4Pz7QWPftosqf8mmWTACEwYBhgL/s320/IMG_20180203_180111.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Rändaja ja Klaarsuse väeveed. Nendes me peaaegu et kümblesime.</span></div>
<br />
Eraldi märkimist väärib tagasisõit mööda kõrvalist (Piibe?) maanteed, mis oli lihtsalt nii talvine ja lumine ja päikseline ja kaunis, et me nentisime seda nii 10-15 minuti tagant aina uuesti ja uuesti. Ja peatusime ja tegime pilti ja jälle õhkasime. Ja kuulasime ja laulsime koos Miljardite uue plaadiga. Nii täiuslik lõpp lihtsalt! Musid, naised! Panen varsti meile Tigutorni järgmiseks aastaks kinni jälle.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-QBn6h3TgWkw/WoLMzLdY5bI/AAAAAAAAUV4/1_Sg2psE9R4M6T52x7_pvO773Ok4GuhlACLcBGAs/s1600/IMG_20180204_143215.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://1.bp.blogspot.com/-QBn6h3TgWkw/WoLMzLdY5bI/AAAAAAAAUV4/1_Sg2psE9R4M6T52x7_pvO773Ok4GuhlACLcBGAs/s400/IMG_20180204_143215.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div>
<br /></div>
Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-18175480323362867822018-01-31T23:40:00.000+02:002018-02-01T01:00:12.832+02:00The End ehk kuidas väljakutse sai täiesti välja kutsutud (31.)Ahaa. Ongi viimane päev! Või öö siis, pigem, jah. Kuu aega igapäevast kirjutamist on nüüd igaveseks läbi! Praegu. Ma olen väga õnnelik, et ma sellle ära tegin, See andis mulle sellise hea pildi, mida üks blogija läbi elama peab. See, kes iga päev kirjutab, siis. Pean tunnistama, et iga päev kirjutamine osutus pingelisemaks kui ma arvasin. Sest ma tegin seda uneajast. Ja kuna ma ikka tahan mitu korda veenduda, et kõik on õige ja jälgitav ja loogiline, siis ma lugesin mitu korda üle ja nii see tunnike kulus. Või rohkem. Minu ööst. Ei olnud harvad juhud, mil ma jäin keset kirjutamist tukkuma ja siis ehmatasin üles ja kirjutasin edasi. Ja isegi kui mul oli parajasti plaan teha lühike postitus, siis mitte kunagi tegelikult ei tea, kuidas ja kuhu see postitus kaasa viib. Vahel viib ikka juba kohe teisele leheküljele ja mõtteradadele ja igale poole. Ja siis ongi juba hommikupoole ööd.<br />
<br />
Aga see igapäevane kirjutamine on samas ikka natuke seda kirjutamissoont ka elavdanud ja pean ütlema, et ma vist tõesti leian praegu paremini ja jooksvalt sõnu ritta kui enne. Sest mingi kanal on ilmselt nüüd puhas ja laseb juttu läbi. See on küll mõnus.<br />
<br />
Ja no tegelt oli mõnus siin kirjalikult mõtiskleda - mõnel õhtul sisukamalt kui teisel, aga nii ongi ju. Elu on selline. Seega ma arvan, et ma võiksin kirjutada vähemalt kord nädalas (aitäh soovituse eest, Triin!), et hoida joont ja soont. Ja ma tunnen puudust teadliku vanemluse artiklitest ja mõtisklustest siin, seega neid hakkab ka vahepeal tulema.<br />
<br />
Aga kui nüüd tänane päev kokku võtta, siis see oli lihtsalt üks väga hea ja igasuguseid energiaid täis päev, milles ma tõepoolest ei leia ühtki asja või sõna või midagi, mida kahetseda. Ja ehkki jube kiire oli kogu aeg, siis kõik läks kuidagi sundimatult, aga samas jõuliselt. Ja ma olin mina ise. Täiesti ja lõpuni. Ma unustasin isegi päeval süüa. Selline päev oli. Ja nüüd ma lähen puhkama ja annan endale ehk mõne kirjutamisevaba päeva preemiaks!<br />
<br />
Aitäh, armas lugeja, kes Sa siin oled kannatlikult lugenud ja kaasa mõelnud, ja aitäh mulle kirjutamast ka, kui Sa seda tegid. See annab palju jõudu ja motivatsiooni. Tänu teile ma kirjutan. Edaspidi ka.<br />
<br />
Kirjutamise-lugemiseni!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-OmPgbZpAEt8/WnJH6M8NthI/AAAAAAAAUMo/EKV1Wv-lQGI-1zZFjZ6urHkrM8z3mlCWQCLcBGAs/s1600/huppan2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="604" data-original-width="453" height="400" src="https://3.bp.blogspot.com/-OmPgbZpAEt8/WnJH6M8NthI/AAAAAAAAUMo/EKV1Wv-lQGI-1zZFjZ6urHkrM8z3mlCWQCLcBGAs/s400/huppan2.jpg" width="300" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-85975612988625370042018-01-31T09:28:00.002+02:002018-01-31T09:28:42.064+02:00Viimane päev, aga kõigepealt eilne postitus (30.)Tere hommikust. Niimoodi siis ikka lõpuks tuli ära see, et üks päev jäi vahele. Aga pulma-aastapäev oli. Ja muidu tore päev ja täna saab see-eest kohe kaks postitust!<br />
<br />
Eile oli üks energiarohke ja tegevusterohke ja mõteterohke ja üldse igati ülev ja elav päev. Tegin tunde ja käisin linnas toimetusi tegemas ja kohtusin ühe armsa inimesega võimaliku koostöö asjus. Ja siis tuli õhtu ja läksime sööma ja kinno ja siis oligi päev otsas (peaaegu). Ja ma suikusin unne teadmisega, et ma valin abikaasa kaisu blogimise asemel.<br />
<br />
Käisime vaatamas filmi Mollyst, sellest pokkerinaisest, mis oli ülipikk, aga samas idee oli kaunis - et nutikad naised jõuavad kaugele ja headus ja ausus viivad veel kaugemale. Aga see kestis 2,5 tundi. Õhtul hilja. Ma jõudsin vahepeal peaaegu magama jääda (sest kell oli palju!) ja siis ikka sain sellest üle ja vaatasin huviga lõpuni. Kinos on ikka mõnus. Selline suure inimese tunne kohe.<br />
<br />
Täna on siis see kauaoodatud sinine täiskuu ka oma varjutusega ja hakkan siis igasuguseid asju tegema ja looma ja püüan kuujõu kampa meelitada. Tunne on ülev, igal juhul.<br />
<br />
Õhtul näeme siis! Väljakutse viimnepäev on käes ja tõmbame otsad kokku. Loeme haavu ja rõõme ja teeme otsuseid. Head täiskuupäeva!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-yKW-cPRizCE/WnFwFT2Ip_I/AAAAAAAAUMU/-LsXCQqyaO8uX87jcVOAluBA-507Vbr5gCLcBGAs/s1600/FEB22.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="921" data-original-width="1233" height="298" src="https://1.bp.blogspot.com/-yKW-cPRizCE/WnFwFT2Ip_I/AAAAAAAAUMU/-LsXCQqyaO8uX87jcVOAluBA-507Vbr5gCLcBGAs/s400/FEB22.jpg" width="400" /></a></div>
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-10006094783190439162018-01-29T23:49:00.000+02:002018-01-30T00:58:23.250+02:00Pre-täiskuupower (29.)Kui eile oli meil siin mõnus kodune pühapäevaidüll, siis täna oli mingi eriti võimasilus esmaspäevaidüll! Kuna lapsed on siin ikka sellised toibuvad, siis me ei ole juba kaks nädalat eelkoolis, tantsimas ja kunstitamas käinud, millest on natuke kahju, aga natuke ei ole ka. Sest ma ei pea kedagi kuhugi viima ja me saame siin lihtsalt olla. Kodus. Ja kuigi ka mul on päevi, mil see pigem frustreerib mind, siis täna oli lihtsalt superpäev. Ma ei tea, mis värk on, sest tavaliselt enne täiskuud on siin üks kaos. Aga võibolla on see vaikus enne tormi! Igal juhul täna olid kõik lapsed 95% ajast sõbralikud, viisakad ja abivalmid. Ma sain isegi tööd teha ja mitte keegi ei riielnud, inimesed ootasid, kuni ma lõpetasin lauseid. Seitsmene oli eriti ülevas tujus ja muudkui viskas nalja ja naeris, vahepeal mängisid kõik koos legodega ega läinud tülli (!), lõikusid ja meisterdasin paberist värki ja mingil hetkel leidsin Seitsmese meeleheitel Kolmese juurest kükitades rahulikult selgitamas: "Miina, ma ei saanud aru, palun ütle rahulikult uuesti, siis ma saan äkki paremini aru ja saan sind aidata.". Eks ole! Mis toimub! Kas ma olen mingis saates?<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Lisaks sellele kõigele tundsin ma hommikust peale, et minusse voolab kuskilt tohutult energiat - no lausa niimoodi, et ma ei osanud seda kuhugi panna. Selline tunne, et käed hakkavad kohe värisema, kui ma ei saa seda kuhugi suunatud. No ja kuna lapsed olid nii kenasti seal omadega ise hakkama saamas, suunasin selle mitmel erineval moel saali. Muudkui postitasin ja täiendasin kodulehte ja töötasin strateegiaid välja. Ja ise veel mõtlesin, et appi, tahaks śokolaadi, aga ei julge süüa, sest ma ei taha teada, mis siis saab, kui ma veel suhkrut ka peale söön.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Sellise üleva energiaga lendasin saali, andsin ühe mõnusa joogatunni, peale mida ma lihtsalt tantsisin oma hilisõhtuses saalis täiesti üksi küünlavalgel ja eriti mõnusalt sütitava muusika saatel nagu homset poleks! Ja mõtlesin, et jumalaeeeeest ma ei taha, et see jõud lõppeks! Nii hea on olla tagasi oma SIHUKESES olekus. Ma olen seda täiega igatsenud juba alates maideamisajast. No ikka mõnda aega!</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ja siis siin ma olen, kell saab üks ja ma lähen kohe magama, et võtta varsti vastu uus tegus päev ja lastevaba õhtu oma vaimustava abikaasaga, kellega tähistame homme kaheksandat pulma-aastapäeva. Äkki läheme isegi kinno (siinkohal tervitan kümne aasta tagust iseennast, kes ütleks selle peale, et misasja, kinos saab iga päev käia. Talk to you in the future, baby)!</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://4.bp.blogspot.com/-RF98JtVBvGU/Wm-lpEoJJ7I/AAAAAAAAULY/2-8aDcRsT88FyHRyQR3rHDYXfLeI_p76QCLcBGAs/s1600/IMG_20180129_223834.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://4.bp.blogspot.com/-RF98JtVBvGU/Wm-lpEoJJ7I/AAAAAAAAULY/2-8aDcRsT88FyHRyQR3rHDYXfLeI_p76QCLcBGAs/s400/IMG_20180129_223834.jpg" width="300" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Sellise näoga on üks harilik Grete, kellel on just seljataga eriti kummaliselt lahe päev </span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">eriti rohke ja mõnusa energia, jooga ja soolotantsuga</span></div>
<div>
</div>
Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-27367878951730186912018-01-28T23:50:00.000+02:002018-01-29T12:53:09.232+02:00Täiesti pühapäevalik pühapäev (28.)Tänane pühapäev oli tõesti nagu mingi kodune idüll siin! Ja sellist pole ammu olnud, sest me tavaliselt käime pühapäeviti linnas tantsutundides ja ajame muid asju. Mitte et see ei annaks idüllile veel omakorda juurde, aga lihtsalt, täna oli selline korralik kodune idüll. Kuna siin osad veel tatistavad ja vahepeal kurdavad kõrvavalu, siis ei julge me õue minna. Ja nii me siin tegime pannkooke ja mängisime lauamänge ja vaatasime multikaid ja ekstreemsuusatajaid, sorteerisime Kolmese väikseksjäänud riideid (väike minimalismivõit - jälle kaks sahtlit tühjad!), mis ühtlasi andis kinnitust, et ta ikkagi vist kasvab ka. Ja siis osad joonistasid, osad käisid trennis, osad tegid suppi ja kaerahelbeküpsiseid, osad lasid tantsul tulla ja siis läksid osad magama. Ja osad vaatasid veel natuke sarja "Suured väiksed valed". Segamatult! Minu meelest kõlab nagu ei oleks päris. Aga oli! No öeldakse ju, et kõik on siin ilmas tasakaalus. Ilmselt see pühapäev oli mulle selle eilse öö eest. Tänks!<br />
<br />
Inspireerituna muusikaauhindadest ja tõdemusest, et ma pole eesti muusikal piisavalt silma peal hoidnud ja seetõttu olen igasugusest heast värgist ilma jäänud, tegin Spotifys endale listi "Eestikas", kuhu panin igast head ja paremat ja mida nüüd siin mitu päeva naudin. Eriti Pur Muddi, Iirist ja Miljardeid. Ja muidugi NOEPi. Ja Frankie Animali natuke. Ja Kali Briisi. Ja teisi mõnusaid. Mind on alati eesti muusika tõmmanud, sest siin tehakse ikka nii head ja mitmekülgset kraami. Ja kontserdid on lähedal ja kõikide muusikute lood ja elud on siinsamas lähedal. Ja nii põnev on ju jälgida, millest ja kuidas kellegi muusika sündinud on. Seega on Eesti Laul ka alati üks kirss minu eesti muusika tordil, sest seal on selline mõnus läbilõige praegu toimuvast ja tavaliselt on mul pärast mitu uut lugu pleilistis ka.<br />
<br />
Lõpetuseks hetk meie tänasest pühapäevaidüllist eesti muusikaga köögis keset küpsisetegu.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dxVD1oEU0wynd1itCIFVgwfJvHHRHviHw9egxm7yiSYPYNgvwrppLuBEEYGtlcRZtTG__AmqWGd7R7bYxfKVA' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe></div>
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-67109645432677811622018-01-27T23:56:00.000+02:002018-01-28T02:09:25.533+02:00Nutul lõpp ja kõik jutud (27.)Kui eile oli nutupäev, siis täna ma ei nutnud mitte ühtegi korda! Tundub, et kõik nutud said nutureedel nutetud ja võin nüüd rahulikult eluga edasi minna. Aga ma jõudsin jälle ringiga tõdemuseni, et inimesed ja inimestega rääkimine ja just selline naistega rääkimine on see, mida peaks oma elus ikka hoidma. Minu nutupostituse peale helistas mulle täna mu õde, et kontrollida, kas ma veel nutan. Ja siis me rääkisime 1 tund ja 1 minut kõikidest oma maailma asjadest ja pärast oli selline tunne, et kõik on täpselt nii nagu peab. Ikka vana hea tehnika - selleks et selgitada teisele inimesele, mis mu sees toimub, tuleb see toimuv sõnadesse panna ja see loob automaatselt korra majja. Enda sees. Mingi süsteemi ja pildi. Ja ülevaate. Ja kõik on jälle lihtne ja ilus. Ja lihtsalt suhtlemine ja jagamine ja teise kuulamine ja tõdemine, et igaühel on oma väljakutsed ja asjad, millega tegeleda. See on ka alati hea reality check.<br />
<br />
Teiseks oli kodus supermõnus olla. Minu koristatud kodus. Ka ju kõik on kohe selgem ja ei tuleta meelde, et midagi on tegemata. Kui ümberringi on kord, on ka sees selle võrra rohkem korda - minu puhul täiesti tõestatud teooria. Ja igaks petteks käisin täna veel Mari yin joogas puhkamas ja venitamas ja pärast särasin nagu üks puhanud lilleke.<br />
<br />
Laupäevaõhtuti vaatavad lapsed (ja tavaliselt ma ise ka, aga täna jäi vahele) peremultikat, mis tv3st tuleb ja nii ka täna. Ainult et ma viimasel ajal jälle ei mõista, miks peab nendes alati nii palju actionit ja tohutut võitlust olema. Nagu ilma selleta ei saaks lugu jutustada. Mingid stseenid olid sellised, et Kolmene jooksis hirmunult toast välja. Ja kõik multikad ju ei ole sellised, mistõttu me enamasti vaatame neid perega (nagu "Laula", näiteks - nii tore ju!), aga jube paljud siiski. Isegi Frozenis on mingi tohutu võitlus kurja lumememmega, mis näeb ausalt ikka päris jube välja. Aga no mis sa teed, eks. Õnneks Kolmene ei viitsi eriti pikalt istuda ja läheb ajab poole multikast oma asju. Aga vahepeal viib ikka möödaminnes end kurssi. Tahtsin lihtsalt natuke pahandada.<br />
<br />
Ja nüüd ma siin kirjutan ja loen mingeid asju ja püüan aru saada, miks laste uni täna nii häiritud on. Ja ühtlasi saan end ainult tänada, et ma endale täna joogat lubasin ja üldse natuke ende tasakaalustamisega tegelesin. Ma kolisin hommikul juba oma madratsitega nende magamistoast välja, sest palavikud on möödas ja võiks juba täitsa tagasi abikaasa kaissu minna, Ja nüüd siis kolisin jälle tagasi, sest mikskipärast on siin mingi rahutus majas - juba enne südaööd olid kõik meie voodis. Kuna niimoodi ei mahu mitte keegi korralikult magama, siis pidasin mõistlikumaks tänaseks siia nende magamistuppa tagasi kolida. Ja nüüd ma siis peaks ilmselt võtma unest viimast, et jaksata neid nunnusid siin öö läbi lohutada ja kallistada. Head ööd! Tervitan siinkohal kõiki emasid (ja isasid), kes öösiti nunnude lohutamiseks/söötmiseks/kasimiseks tõusevad!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-vQKVPErEhhY/Wm0TfXFQk7I/AAAAAAAAUJs/YY7CinGjiHkfn5hu_NuzGpMJLNtT0ScBwCLcBGAs/s1600/20141121_143325.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="180" src="https://3.bp.blogspot.com/-vQKVPErEhhY/Wm0TfXFQk7I/AAAAAAAAUJs/YY7CinGjiHkfn5hu_NuzGpMJLNtT0ScBwCLcBGAs/s320/20141121_143325.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Siis, kui Kolmene magas nagu beebi.</span></div>
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-50810457968522231622018-01-26T23:57:00.004+02:002018-01-27T08:14:42.607+02:00Vabastavad üllatustundepuhangud ehk pannkoogid ja pisarad (26.)Mul oli täna sihukene päev, millist pole küll nüüd väga ammu olnud. Nimelt nägin täna lompideviisi pisaraid! Enda omi. No teiste omi on siin ikka tihedamini näha, aga enda omi pole niimoodi pikalt juba olnud. Ma jõudsin järeldusele, et see võibki olla ju täiesti põhjus omaette - et nad on lihtsalt seal kogunenud ja otsustasid, et it´s time (kahtlustan, et mängus on ka unefaktor või siis vähese une faktor, mida ma siin ise muudkui vabalt sisse lasen, muidugi. Aga tavaliselt ma olengi väsinuna ju tundlikum ja see on tihti ka väga suurte ja oluliste mõttelendudeni viinud. Nii et aeg-ajalt on see päris mõnus. Pluss, huumor on väga terav ja lahe väsinuna!)! Sest ausalt, mul ei ole tegelikult üldse sellist suurt põhjust, miks siin sedamoodi nüüd emotsionaalne olla. Ja täna, niipea, kui keegi natukenegi ebaaus oli - pisar(aaad). Ja keegi ei teinud siin mitte midagi sellist, mida ma iga päev ei näeks. Sama värk - keegi võtab kelleltki midagi ära, keegi hammustab, keegi ütleb midagi poliitiliselt ebakorrektset ja kõik muu selline. Ja täna. Igakord - pisar(aaad). Mul ausalt, hakkas isegi naljakas vahepeal. Pole ammu end nii väikese ja õnnetuna näinud. Aga tegelikult, tegelikult oli ikka väga vabastav ka! Lihtsalt see tunne, et on reede, ma ei pea mitte kuhugi minema ja võingi siin täiesti ilma igasuguste süümepiinadeta nutta lahistada! Ja iga pisaraga ja vabanes midagi, mida pole vaja. Ja kui lapsed oma tülidest ja muust sellisest üle said, tulid nad kõik mind kallistama ja see oli nii hea tunne (muidugi ma nutsin sellepeale veel natukene)! Ja oma nunnudele ma selgitasin, et nii ongi. Vahel ongi nii, et tuleb nutt peale ja siis tuleb see välja lasta ja nutta. Ja nad olid nõus. (Seitsmene olevat ühel hetkel Kolmeselt küsinud, kui Kolmene oli just lõunaunest tõusnud, et kas ta on sellepärast kurb, et emme kogu aeg nutab. Hah. Aga Kolmene vastas ei.)<br />
<br />
Tavaliselt on mul sellised nutupäevad siis, kui ma olen üksi. Ja siis läheb see kuidagi lihtsamalt ja lühemalt. Aga kui lapsed on ka kodus ja siin igasuguseid tempe teevad, siis, nagu ma täna näha sain, aitavad nad ikka korralikult nuturihma lõdvaks lasta (ma ju ometi ei planeerinud seda publikuga nutupäeva siin!). Vajutavad ikka kõvemini neid nutunuppe. Et ei oleks mingit poolikut nutulaskmist siin. All in, emme!<br />
<br />
Ma teen üht 40-päevast Kundalini jooga harjutusteseeriat, kus ma olen täpselt parajal kaugusel ka, muidugi, et mingeid vägevamaid muutuseid tunda. Ja lisaks olen ma kuidagi väga sügaval lainel enda sees viimasel ajal. Ja saalis on ka vägevaid ja igatpidi avavaid asju toimunud. Ju siis see siin kõik kokku tegutseb ja aitab pisaratel prügi välja viia. No aitäh siis!<br />
<br />
Õhtu veetsin kodu koristades (sest see korralagedus ajas juba nutma siin, hahaa. Või siis - ka vee koristasin ahjust välja) ja see on alati väga teraapiline tegevus. Ja niimoodi ma likvideerisin ühtlasi ka ühe nutmise põhjuse. Ja mul on nüüd päris hea olla (et ma peaaegu nutaks selle peale!)! Ma tunnen, et siin nüüd igasuguseid asju läks seesmiselt liikvele ja mingi action toimub. Nutt sai tänaseks läbi ja ma siis ootan põnevusega, mis see järgmine level on. Ongi vaba nädalavahetus perega üle pika aja - suurepärane aeg oma isikliku seesmise kräpiga tegelemiseks, eksole. Vast ma siis kuidagi püüan tasakaalustada need pisarad ja pannkoogid siin!<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen="" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/pHlSE9j5FGY/0.jpg" frameborder="0" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/pHlSE9j5FGY?feature=player_embedded" width="320"></iframe></div>
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-80955999984069676542018-01-25T23:40:00.000+02:002018-01-26T10:16:52.480+02:00Inimesed (25.)Numeroloogiliselt on aasta 2018 suurepärane aasta sellise pärisiseenda avastamiseks ja igasugused vaimsed suunad on hästi toetatud. Samal ajal on igasugune vastutöötamine oma sisetundele väga kurnav ja ei vii tegelt kuhugi, Ja sel aastal hakkavad inimesed aina rohkem otsima just seda oma tõde ja teed ja asju. Ja ma just siin täna mõtlesin, et ma täiesti reaalselt näen ja tunnen, kuidas päriselt inimesed ongi aina avatumad igasugustele sügavamatele eneseotsinguteemadele ja praktikatele ja lähenemistele. Lihtsalt. Inimesed minu ümber. Ja ka need, kelle puhul ma enne pole üldse sellist tendentsi täheldanud. Et mingid teemad, mis mulle tunduvad sellised, et ma pigem niimoodi niisama ei puuduta neid seltskondades, kus ma tean, et need ei resoneeru, kerkivad juba hoopis täiesti ise vestlustes üles. Niimoodi, et keegi teine algatab need ja siis tekib vestlus ja minu üllatuseks inimesed reaalselt tahavad sellistel teemadel rääkida ja arutleda. Niimoodi spontaanselt, isegi meesterahvad. Ma ei tea, võib olla on asi selles, et ma panen enda ümber tähele just selliseid inimesi, sest ma ise olen selles teemas igatpidi sees (nagu lapseootel emad panevad tähele teisi lapseootel emasid rohkem). Aga ma pigem ikkagi kaldun tundma, et seda on kuidagi õhus ka. Seda uudishimu ja avastamiskirge ja vaikselt hiilivat arusaamist, et kõik algabki tegelikult iseendast. Ja kõik väline, need piirid ja muud asjad on selle peegeldus. Ja kui suur jõud on suhtumisel ja mõttel ja sõnal ja kui toetatud me tegelikult elus oleme. Kõik on võimalik, kui olla avatud ja aus ja elada otse südamest. Ma näen seda nii pisikeste lastejoogas kui suuremate laste joogas kui suurte inimeste joogas ja üldse inimestega suheldes.<br />
<br />
Igal juhul teeb see tunne mind nii rõõmsaks! Käisime muusikaauhindadel ka ja seal nägin kuidagi rohkem pärisinimesi, kui ma enne olen näinud sellistel suurtel avalikel üritustel. Noh, nagu selliseid omanäolisi ja vabasid ja kuidagi mingi sisemise kindlusega inimesi, kes ei vajagi niivõrd sellist välist hiilgust, sest sees on kõik olemas. Päris imetlusväärne!<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://2.bp.blogspot.com/-lL1ZiKG-O_0/Wmrj1uM-gyI/AAAAAAAAUJQ/v95bSGbiJ78rFWeMhtWjw_0yrhvfU2wtACLcBGAs/s1600/68715971-people-wallpapers.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1000" data-original-width="1600" height="250" src="https://2.bp.blogspot.com/-lL1ZiKG-O_0/Wmrj1uM-gyI/AAAAAAAAUJQ/v95bSGbiJ78rFWeMhtWjw_0yrhvfU2wtACLcBGAs/s400/68715971-people-wallpapers.jpg" width="400" /></a></div>
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-26644629700718403272018-01-24T23:56:00.000+02:002018-01-25T08:40:24.164+02:00Pabermaastikumäng ja laadivinspireeriv saaliõhtu (24.)Meie oleme siin endiselt kodused, sööme vitamiine ja aurutame ninasid. Ja kui ma ütlen "meie", siis ma mõtlen lapsi ja ühte suurt inimest. Päeval mina ja õhtul Martin. Nagu koit ja hämarik, peaaegu et. Sest mul on vaja saalis olla ju just siis, kui on üritused, mis on tihti just siis, kui tööpäev on läbi. Aga no missateed.<br />
<br />
Ja kui me siin kulgesime, siis tuli mulle pähe mõte teha lastega üks väike paberil maastik - nagu selline 3d-pilt metsast või linnast või nende kombost nagu meil tuli. Panin suured paberid lauale, tõmbasin kleeplindiga üheks ja hakkasimegi sinna joonistama ja kleepima. Ma ise olin veel vaat et kõige rõõmsam, et meil seal köögilaual selline tõmbav teos on, kuhu saab vastavalt fantaasiale pidevalt igasuguseid väikseid asju juurde kleepida. Panime kuumaliimipüstoliga veel mõned kivid ja rannakarbid ka sekka. Ja see andis nii palju tegevust ja mängu tervesse päeva juurde! Panime sinna veel autoteid ja mänguväljaku ja pärast lapsed mängisid seal veel endatehtud loomakestega. Superäge. Raudselt teeme veel!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-dpVTxTV8wuc/WmkrTyEmx1I/AAAAAAAAUIs/MLqxC5wgm3gQ2rtnRFRr7WZhSckgpM4zgCLcBGAs/s1600/IMG_20180124_141611.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-dpVTxTV8wuc/WmkrTyEmx1I/AAAAAAAAUIs/MLqxC5wgm3gQ2rtnRFRr7WZhSckgpM4zgCLcBGAs/s320/IMG_20180124_141611.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
<br />
Õhtul lendasin saali, sest meile tuli täna Lea Dali Lion, kes sedakorda näitas meile, kuidas ta pendlit ja kristalle kasutab, rääkis igasuguseid praktilisi ja muidu toredaid lugusid juurde, siis viis meid oma muusika saatel puhkusele ja puhastas meie energiaid ja lõpetuseks tegime ühe suure ja vägeva ühisõnnistamise. No väga selline iga nurga alt täpselt sobiv õhtu. Siiamaani natuke seedin ja olen muudkui tänulik ja õnnelik, et mul on päriselt selline saal, kus käivad päriselt ägedad inimesed meid inspireerimas ja kuidas ma saan päriselt sellest kõigest ise osa. Ja saangi sinna kutsuda inimesi ja üritusi, mis mind kõnetavad ja tõmbavad. Ja teised tulevad ka! Ja superägedad inimesed ja üritused jõuavad ka ise minuni tihti! Raske kohe seda õnne sisse ära mahutada! Ja raske on uskuda, et I pulled it off!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-h4bzIr1R54M/Wmkrdk1BJCI/AAAAAAAAUI0/DHANkPouTUQ0RnwfI2FrApQLzpVIPQIqwCLcBGAs/s1600/IMG_20180124_204626.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://1.bp.blogspot.com/-h4bzIr1R54M/Wmkrdk1BJCI/AAAAAAAAUI0/DHANkPouTUQ0RnwfI2FrApQLzpVIPQIqwCLcBGAs/s320/IMG_20180124_204626.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Puhkame Lea elava muusika saatel!</span></div>
<br />
Kell on liiga palju ja kuigi und ei olegi, lähen annan talle ikkagi võimaluse tulla. Sest tegelt hakkab kõht tühjaks minema ja ma ei saa ju ometi sööma minna praegu enam. Head ööd! Veel nädal (tõenäoliselt) öist blogimist ootab ees!<br />
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-28820441500665231002018-01-23T23:57:00.000+02:002018-01-24T10:35:26.735+02:00Kuidas mina ka ikkagi siin vihastan ja pärast tantsin (23.)Eile (ja natuke täna ka) jõudsin ikkagi lõpuks (hoolimata oma teadliku vanemluse lainest) omadega sinna punkti, kuhu peaaegu kõik vanemad jõuavad, kui lapsed on neli ja enam päeva järjest kodus palaviku ja köhaga kinni olnud. Nad kaklevad ja riidlevad ja kohtlevad üksteist (ja ka mina saan oma osa) kohati, noh, ebaviisakalt ja ebaõiglaselt. Ja siis ma ütlesin ilmekalt ja oma mahlasemaid pahandamisväljendeid kasutades mida ma asjast arvan. Ja siis natuke veel. Ja siis lahkusin ruumist ja ütlesin endale, mida ma sellepeale endast arvan. Vihastasin enda peale korra ja siis avastasin, kui hea tunne on, kui viha on välja saanud. Ja lendlesin vabana ja seda tehes ilmselt skisofreenilisi signaale välja saates tagasi laste juurde, palusin vabandust, selgitasin, et seda kõike toetavad minu magamata ööd, mil olen siin palavikke jahutanud ja väsimus, mis muudab enda tagasihoidmise superraskeks. Ühtlasi kasutasin ära täiuslikku momenti selgitamaks ka neile, et viha on mõistlik ikka välja elada, sest siis hakkab nii palju parem. Ja ausalt, hakkas ka. Lihtsalt ma oleks olnud õnnelikum, kui ma oleks suutnud ENNE pahandamist end teise tuppa viia viha välja elama. Et neid kakluseid siin rahumeelsemal toonil lahendada. Samas võib olla poleks siis olnud sellist vestlust viha väljaelamise vajalikkusest. Aga elame ja õpime. Ja tegeleme selliste asjadega.<br />
<br />
Täna sain oma emotsioone ja väsimust ka aafrika tantsudes ikka täitsa korralikult välja tantsida! Meile oli kokku tulnud umbes kümnepealine djembe(ja muude rütmipillide)mängijatekamp Trummisaurusest ja see energia ja rütmikooslus, mida nad meile tantsuks luua suutsid oli ikka eriti toetav ja äge. See õhtu äratas minus igast asju üles! Häid ja paremaid. Nagu tants ikka teeb. Ja siis ma tantsin kodus ka. Ja kõik lähebki kohe paremaks.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-Xsq7sNPcoFo/WmfA3m5ZRnI/AAAAAAAAUIA/ttotNQUno6QhFaAJl_CeXBJsNa6eo4koQCLcBGAs/s1600/aafrikatants%2B01.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="915" data-original-width="1600" height="182" src="https://3.bp.blogspot.com/-Xsq7sNPcoFo/WmfA3m5ZRnI/AAAAAAAAUIA/ttotNQUno6QhFaAJl_CeXBJsNa6eo4koQCLcBGAs/s320/aafrikatants%2B01.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Ükskord tantsutunnis</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Ja kui nüüd veel midagi ausalt ära rääkida, siis seda, et see õhtuti või isegi öösiti kirjutamine on selline kaheotsaga asi - ühest küljest on siis nii hea kogu päevale tagasi vaadata ja mõelda, mis toimus ja mida võiks jagada, aga teisest küljest olen ma päeva lõpuks ju alati surmväsinud. Mida teha? Kes ütleks?<br />
<br />
Aga kuna praegu tundub, et Viiene on tänase öö nüüd endale valinud, siis lähen ja lohutan ja jahutan ja kaisutan teda ja ei mõtle üldse millelegi muule.<br />
<br />
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8077424297047615624.post-37411501967622640262018-01-22T23:58:00.000+02:002018-01-23T13:48:33.766+02:00Jaanuarivaibid ja Viiene (22.)Ma pean ütlema, et üks igavesti huvitav kuu on see jaanuar (või äkki kogu see aasta?). Selline midaiganesvõiboodatakuu. Selline tunne ongi, et homne toob alati midagi totaalselt ettearvamatult lahedat, väljakutsuvat, huvitavat ja vahel keerulist, aga lahedat. Selles mõttes lahedat, et misiganes ka ei juhtuks, siis selline tunne on, et just seda oli mulle praegu vaja. Ütleme nii, et hommikul juhtub midagi ja õhtul saan aru, milleks seda vaja oli. Või kui ei saa ikkagi nüüd nii täpselt, siis vähemalt on kindel tunne, et seda oli raudselt vaja. Kõik on kuidagi paigas ja viib kuhugi. Ja kuna ma siia ikkagi päris kõike ka ei kirjuta, tekkis mul täna tunne, et tahaks kohe päriselt päevikut pidada. Mul on küll see viisaastakupäevik, aga sinna mahub ainult paar lauset iga päeva kohta. Natuke rohkem oleks vaja. Ja praegu tundub olevat selline aeg, et võiks kõik asjad kirja panna ja hiljem lugedes mõista, et siit kõik algaski. Vot sihukesed ajad ja tunded! (ma ise saan jumalahästi aru praegu sellest jutust, aga kui teie ei saa, siis liigume järgmise lõigu juurde)<br />
<br />
Tänase päeva märksõna on Viiene. Kuidagi. Sest kui ma praegu meie päevale tagasi mõtlen, siis teda kerkib palju esile. Igasugused sellised hetked olid. Pealtnäha täitsa tavalised, aga millegipärast jäid meelde ja nüüd tulid üles ja lõid selle lõigu.<br />
<br />
Kõik on meil siin haiglased - isegi Viiene nuuskab! Ja see on ikka haruldane nähtus! Aga juhtus nii, et Viiene tegi minu joogaraamatust joogaharjutusi ja siis põgenes pahaselt, kui ma seda õndsat olukorda värisevate kätega jäädvustada püüdsin. Ja siis keris end diivanile ja jäi magama! Kell kuus! No ilmselge märk jälle sellest, kuidas ühe väikese inimese keha teab täpselt, mida teha, kui tervist vaja turgutada ja üldse. Tema on see, kes võibki ise niimoodi magama minna, ise end lõbustada millega iganes, teada täpselt mida ta tahab süüa, selga panna jne (tal on alati täpselt läbimõeldud aksessuaarid nt kleeplindist, ühest kindast ja jalaketist koosnev kombo) jne. Ta lihtsalt teab. Ise. See on nii äge.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-fxbiggZx5Xg/WmZtXAICwuI/AAAAAAAAUGw/eW6YETEhMaMsqelpGwvPjxtRegbMQ2KlgCLcBGAs/s1600/27067520_10157060106882281_8543818373858624979_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="960" height="400" src="https://3.bp.blogspot.com/-fxbiggZx5Xg/WmZtXAICwuI/AAAAAAAAUGw/eW6YETEhMaMsqelpGwvPjxtRegbMQ2KlgCLcBGAs/s400/27067520_10157060106882281_8543818373858624979_n.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Tänane jooga-Viiene</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
No ja kui mina oma joogast (mis oli täna supermõnus ja laadiv ja äge, kus Tiina Karjatse oma gongide ja kaussidega minu tundi täiendas) ja poest koju tulin kell 23, siis leidsin eest Martini ja Viiese diivanil jalkat vaatamas. Sest Viiene jäi ju kell kuus magama ja tõusis kell üheksa õhtul, kui teised läksid hambaid pesema. Ja muidugi ei olnud tal siis enam und. Ja niimoodi sai tema omale kvaliteetaja isaga ja siis kohe ka emaga - mina pesin nõusid ja tema muudkui sõi ühe õuna teise järel ja rääkis ja rääkis. Kõigest. Juhtumistest lasteaias nädalaid tagasi ja oma lemmikmultikast ja muudest olulistest asjadest. Ja mina muudkui vaatasin teda, seda väikest tüdrukut, kel olid käed-jalad järsku kuidagi pikemaks veninud ja põsed vähemümmarguseks muutunud ja kes rääkis nii paljudest asjadest. Nii toredasti ja ilmekalt. Ja nägi välja hoopis väikese neiu moodi.<br />
<br />
Siis tulime magama ja olime kaisus ja rääkisime veel natuke ja kuigi ta arvas, et ta on hommikuni üleval, jäi suhteliselt kohe magama. Ja mina jäin siia tema kõrvale mõttesse ja kirjutama. Et ma pole võtnud piisavalt neid ema-ühetütrepäevi/hetki, mida ma alati muudkui endale lubasin, et ma tegema hakkan. Ja samal ajal need tütred muudkui kasvavad neidudeks siin ümberringi. Ja varsti ma ei teagi enam ilmselt kõikidest nendest asjadest, mis nende eludes toimuvad. Ja kui võimas ja milline au on olla praegu veel nende terve maailm. Ja kuidas ma lasen endal vaadata sellele kohati nii nagu see oleks maailma kõige tüütum asi. See, et mind on kogu aeg vaja igasuguste asjade tegemiseks, aitamiseks, lahendamiseks ja kuidas üks soov saabub kohe teise järel või isegi samaaegselt. Ja ma muidugi saan endast aru ju kaa - see ongi (tihedamini kui) vahel kurnav, kui pidevalt peab kolme väikese inimese soove ja vajadusi enda omadest ettepoole seadma. Lihtsalt täna ma jälle avastasin, et siin elab meil nii palju erinevaid inimesi ja igaühel on nii palju lahedaid mõtteid ja tundeid ja tahaks nende kohta rohkem ja põhjalikumalt teada enne kui nad kõike seda ainult sõbrannadega jagama hakkavad ja minuga enam üldse mitte. Nagu täna õhtul Viiesega õnnestus. Täiesti segamatult.<br />
<br />
Head ööd, armsad inimesed. Püüan täna veeta öö magades ja täiesti palavikkudevabalt (ptüiptüiptüi). Ja täiega teadlikult nautides seda madratsil segamini magamist ja lõputuid vaidlusi, kes saab emme kõrval magada ja väikseid nohisevaid öökleidikesi.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-Dd7P42oEJ7g/WmZv6MyD9rI/AAAAAAAAUHk/MRHhP8Rj6MY2qCuSIgM_-kt6CgF_KvWGACEwYBhgL/s1600/150424-KK252.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="900" height="266" src="https://3.bp.blogspot.com/-Dd7P42oEJ7g/WmZv6MyD9rI/AAAAAAAAUHk/MRHhP8Rj6MY2qCuSIgM_-kt6CgF_KvWGACEwYBhgL/s400/150424-KK252.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Kui Viiene oli Kahene </span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: x-small;">Foto: Krista Kõiv</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<br />Gretehttp://www.blogger.com/profile/10421438214842814036noreply@blogger.com0