Tegin endale tugigrupi! Ja teile ka.

Inimesed. 

Tundsin, et vajan tugigruppi, et sel keerulisel ja väljakutseterohkel (eriti pimedal aal!) lapsevanemluseteel kuskilt küsida ja nõu saada ja siis ise ka võibolla vastata ja jagada ja nagu kogu selle hea eest vastu anda! Ja kuna sellist ei olnud, siis tegin ise! Tule ka? 

Misasi? Teadlik vanemlus? Kes teab mida?

Lapsevanemlusele ja laste kasvatamisele läheneda sajal erineval moel, aga minu arvates on ühe teadlikuma lapsevanema sisemiseks sooviks seda teha nii, et lapsed jääksid terveks ja õnnelikuks ja vanemad ka.

See mõiste on igaühe jaoks ilmselt omamoodi tähendusega (see on vabalt üks punktidest, mille üle arutleda), aga kõige üldistavamalt võiks see olla midagi sellist, mis ei lase meil kodus kasvavaid väikeseid inimesi (kes on ju tegelikult samasugused inimesed nagu me isegi, lihtsalt väiksemad) juhtida ja õpetada ainult esilekerkivate emotsioonide ja reaktsioonide ajendil, vaid pigem sügavamalt tunnetades, südamel ja armastusel juhtida lastes. Ja samal ajal saame järjest teadlikumaks, et kõik need tunded, mida lapsed oma tegude ja käitumise ja sõnadega meis äratavad (mis alati ei ole võibolla kõige soojemad ja kaunimad), ei ole üldse seotud meie bioloogiliste laste, vaid meie sisemiste lastega. Meie oma lapsepõlves saadud haavade ja allasurutud tunnetega. Seega ühtlasi püüame oma lastega kooskasvades ja nende abil ka oma lapsepõlvemuredega ja sealsete haigetsaamistega rahu teha. 

Ühesõnaga, ma arvan, et et laps on samasugune inimene nagu ma ise oma tunnete ja arusaamade ja arvamusega. Aga seda on jube raske meeles pidada, sest igasugused vanad mustrid ajast, mil ma ise olin laps, tahavad segama tulla. Ja ma absoluutselt ei mõista kedagi sellepärast hukka - tol ajal oli oluliselt vähem infot ja teadlikkust ja kõik andsid endast parima. Aga kuna meil on palju rohkem infot ja teadlikkust ja võimalusi teistmoodi teha, siis seda silmas pidades lähekski edasi! Nii see ju käibki, et me õpime mineviku toel! Ja ma tänan siinkohal oma vanemaid ja õpetajaid ja muid minu lapseelus olnud täiskasvanuid ja inimesi, et nad tegid nii nagu tol hetkel oskasid ja ma olen siin justpraegu tänu kõigele sellele.

"See lapsevanemaks saamine on üks tohutut isiklikku arengut soodustav teekond - kui me ainult endal seda niimoodi näha lubame." G.Sutrop

Kui ma ei olnud veel lapsevanem. Ja arvasin, et elu ongi selline. Ja kui ma ei teadnud, et see võib olla veel sada korda parem, sisukam, väljakutseterohke, aga põnev, mitmetahulisem ja lihtsalt vägev! #parentpower!