Tänast hommikust alustasime maasikasmuutiga, siis riisipudruga (püüame siin järgida seda waldorfirütmi, mil iga päev on erinev teravili kuidagi planeetide järgi vist. Lasteaias on neil ka igal päeval selle järgi kindel puder), siis tegin mina tööasju ja lapsed mängisid õues ja toas ka päris viisakalt (või siis pean ma siinkohal end tervitama äkki, et ma olen toad nii korda teinud - igal asjal on oma kindel koht ja puha, et nad ei suuda neid nii segamini ajada enam? Tegelt vist ikka ei pea. Igaks juhuks. Et ma ei peaks oma sõnu sööma mingil hetkel), siis läksime ja viisime Seitsmese eelkooli, siis toimetasime kodutoimetusi ja siis tõime Seitsmese ära ja viisime Viiese tantsima ja tulime koju süüa tegema. Ja siis juba algas minu selle aasta esimene joogatund, mis tähendab mõnusat õhtut saalis koos inimeste ja joogaga ja ühtlasi ka väikest puhkust kodusest magamaminekutrallist. Mis, ausõna, on vahel väsitav. Neid on kolm. Ja neil on erinevaid soove ja väsimuseastmeid. Täna, ühesõnaga, oli see taas väga oodatud ritriit. Mis tähendab, et homme olen jälle värskem ja jaksan ehk isegi neile peale lugemist muinasjuttu jutustada. See käib nii, et nemad ütlevad igaüks ühe tegelase ja mina siis pean need kuidagi muinasjutuks vormistama. Ja see on väga nauditav ja mõnus, kui ma ei ole tülpinud ja väsinud. Mida ma homme ei plaani olla, sest lapsed lähevad ka vahepeal end lasteaeda tuulutama ja mina jään end koju tuulutama ja võib olla ka õhtul aafrika tantsu tundi end djembel väljaelama!
Ma võin öelda, et ma tunnen end täna ikka päris mõnusalt ja homne tõotab ka üks lust ja lillepidu tulla! Head ööd ja head päeva!
Foto: Riina Põhjala (Elujüusaali avamispeolt, mais 2017)
No comments:
Post a Comment