Nutul lõpp ja kõik jutud (27.)

Kui eile oli nutupäev, siis täna ma ei nutnud mitte ühtegi korda! Tundub, et kõik nutud said nutureedel nutetud ja võin nüüd rahulikult eluga edasi minna. Aga ma jõudsin jälle ringiga tõdemuseni, et inimesed ja inimestega rääkimine ja just selline naistega rääkimine on see, mida peaks oma elus ikka hoidma. Minu nutupostituse peale helistas mulle täna mu õde, et kontrollida, kas ma veel nutan. Ja siis me rääkisime 1 tund ja 1 minut kõikidest oma maailma asjadest ja pärast oli selline tunne, et kõik on täpselt nii nagu peab. Ikka vana hea tehnika - selleks et selgitada teisele inimesele, mis mu sees toimub, tuleb see toimuv sõnadesse panna ja see loob automaatselt korra majja. Enda sees. Mingi süsteemi ja pildi. Ja ülevaate. Ja kõik on jälle lihtne ja ilus. Ja lihtsalt suhtlemine ja jagamine ja teise kuulamine ja tõdemine, et igaühel on oma väljakutsed ja asjad, millega tegeleda. See on ka alati hea reality check.

Teiseks oli kodus supermõnus olla. Minu koristatud kodus. Ka  ju kõik on kohe selgem ja ei tuleta meelde, et midagi on tegemata. Kui ümberringi on kord, on ka sees selle võrra rohkem korda - minu puhul täiesti tõestatud teooria. Ja igaks petteks käisin täna veel Mari yin joogas puhkamas ja venitamas ja pärast särasin nagu üks puhanud lilleke.

Laupäevaõhtuti vaatavad lapsed (ja tavaliselt ma ise ka, aga täna jäi vahele) peremultikat, mis tv3st tuleb ja nii ka täna. Ainult et ma viimasel ajal jälle ei mõista, miks peab nendes alati nii palju actionit ja tohutut võitlust olema. Nagu ilma selleta ei saaks lugu jutustada. Mingid stseenid olid sellised, et Kolmene jooksis hirmunult toast välja. Ja kõik multikad ju ei ole sellised, mistõttu me enamasti vaatame neid perega (nagu "Laula", näiteks - nii tore ju!), aga jube paljud siiski. Isegi Frozenis on mingi tohutu võitlus kurja lumememmega, mis näeb ausalt ikka päris jube välja. Aga no mis sa teed, eks. Õnneks Kolmene ei viitsi eriti pikalt istuda ja läheb ajab poole multikast oma asju. Aga vahepeal viib ikka möödaminnes end kurssi. Tahtsin lihtsalt natuke pahandada.

Ja nüüd ma siin kirjutan ja loen mingeid asju ja püüan aru saada, miks laste uni täna nii häiritud on. Ja ühtlasi saan end ainult tänada, et ma endale täna joogat lubasin ja üldse natuke ende tasakaalustamisega tegelesin. Ma kolisin hommikul juba oma madratsitega nende magamistoast välja, sest palavikud on möödas ja võiks juba täitsa tagasi abikaasa kaissu minna, Ja nüüd siis kolisin jälle tagasi, sest mikskipärast on siin mingi rahutus majas - juba enne südaööd olid kõik meie voodis. Kuna niimoodi ei mahu mitte keegi korralikult magama, siis pidasin mõistlikumaks tänaseks siia nende magamistuppa tagasi kolida. Ja nüüd ma siis peaks ilmselt võtma unest viimast, et jaksata neid nunnusid siin öö läbi lohutada ja kallistada. Head ööd! Tervitan siinkohal kõiki emasid (ja isasid), kes öösiti nunnude lohutamiseks/söötmiseks/kasimiseks tõusevad!

Siis, kui Kolmene magas nagu beebi.