Friday, January 6, 2017

Kuidas jõulud läksid ja uus aasta tuli ja kuidas praegu on lihtsalt niii hea olla

Juba ongi siis täiesti uus aasta, jah. Mul on päris hea meel, sest möödunud aasta lõppu jäi hunnik igasuguseid haiguseid ja nüüd ma hea meelega alustan kuskilt uuesti. Ilmselt oleks olnud õigem kodus istuda ja end ravida, aga kuidas sa saad, kui igalt poolt sõidab sõpru kodumaale ja peod ootavad.. Nii ma siis muudkui köhisin ringi ja haigus ei läinud mitte minema, vaid tõi ka oma sõpru peole kaasa. Ja nii ma siis murdusin peaaegu. Aga näete – nüüd pole mul häda midagi ja ma olen isegi jõudnud hambaarsti juures sel aastal ära käia! Ma ise olen selle üle kohutavalt rõõmus, sest see on küll üks kohustus, mida ma tavaliselt ikka väga kaugele edasi lükkan. Ja nüüd tuli minna ja ära käia ja maailm on kohe valgem ja ilusam! Ja tervete hammastega!

Jõuluaeg möödus meil rahulikult ja kenasti – käis päkapikke, käis jõuluvana ja kõik olid rõõmsad. Ja vahepeal haiged. Ja siis edasi rõõmsad. Ja selleaastane pere jõulukalender, millest kirjutasin siin, võeti rõõmuga vastu ja me tõesti vist tegimegi kõik tegevused ära (oi, mulle meenub üks paberist ingel, mida me vist siiski ei lõikunud.. Aga kui nüüd võtta arvesse eelmise aasta heategudepurki,  siis sel aastal oli õnnestumise protsent ikka maksimumilähedane! Või noh, õigem siis oleks kirjutada, et üle-eelmise aasta purk ja eelmise aasta kalender. Sest uus aasta tuli ju! Ise just kirjutasin.)!

Möödunud jõuludega seoses tekkis mul mõte, mis võiks järgmistel jõuludel teisiti olla. Üks osa murest puudutab sussi sisse toodavaid kingitusi. Ma mõtlen, ma peaksin päkapikkudele kirjutama, et nad taas üle ei pingutaks nende kingitustega, sest tõesti, piisab väikestest maiustustest ka. Ja kui nad väga tahavad ka mingeid asju susside sisse tuua, siis nad võiksid seda teha näiteks adventide ajal. Ehk siis neli korda. Kui nad teisiti ei saa. See on nendest nii armas, et nad nii helded on, aga tegelikult ei ole nii palju kingitusi tõepoolest tarvis. Sest juba oli tunda, kuidas laste ootused olid kõrgemad kui eelmiste jõulude paiku ja oli kuulda isegi väikest nurinat kohati. Mis kurvastas mind natuke. Sest üle kõige tahan ma lastele õpetada tänulikkust.

Ja teine osa sellest murest puudutab jõuluhommikul kuuse alla toodavaid kingitusi, millega on umbes sama teema. Siis ma küll nurinat ei kuulnud, aga kingitusi oleks võinud olla vähemalt poole vähem ja lapsed oleksid ikka olnud sama õnnelikud. Ma usun, et see teema on kõik seotud sellega, et mõni aeg tagasi, kui meie olime lapsed, ei olnud paljusid asju saada ja päkapikud nüüd tahaksid praegustele lastele selle võrra rohkem asju tuua. Või siis et nad lihtsalt tahavad lapsi väga-väga õnnelikuks teha. Aga neile tuleb meelde tuletada, et lapsi saab muudmoodi ka õnnelikuks teha ja siinkohal saavad hoopis vanemad aidata. Nii et ma kirjutan päkapikkudele sel aastal, et nad võivad vabamalt võtta nende kingitustega ja kasvõi, maidea, oma päkapikuperedega midagi koos teha selle asemel. Ja nüüd ma panin selle kirja, et seda siit järgmiste jõulude ajal üle lugeda.

Aastavahetusel olime siin meie kodus koos sõprade peredega nagu meil juba kuidagi ilusaks traditsiooniks on saanud – tegime süüa ja vestlesime ja tegime lastele aastavahetuse-eelset ilutulestikku (aga kuna lapsed on nii suured, siis põhimõtteliselt oleks võinud seda vabalt ka kell 00.00 teha, sest sel aastal, erinevalt eelnevatest, magas päris aasta vahetumise ajal üheksast lapsest ainult üks laps (võib olla tegelt veel üks sõprade beebi ka, ma täpselt ei mäleta, sest nii palju lapsi oli igal pool!)), naersime ja olime koos rõõmsad ja tänulikud, et koos nii tore on. Sest tõesti, koos on nii tore, sõbraaad! Isegi siis, kui põskkoobas pisut valutab!

Ja nüüd istun ma siin oma köögis ja kirjutan, sest lapsed sõitsid hommikul vanaema-vanaisa juurde külla ja mina saan lihtsalt olla, kirjutada, joogat teha, plaanitseda uue aasta plaane ja minna õhtul oma kalli abikaasaga kinno! Olen täna söönud ära peaaegu karbitäie jäätist, mõne kommi ja joonud palju teed ilma et keeeeegi mind vajaks või ampsu tahaks! See on ikka vahelduseks imeline tunne! Aitäh, vanaema-vanaisa, sest lapsed tulevad teile alati suure rõõmuga külla ja minu süda saab olla rahul ja mõnda aega omaette! Ühtlasi täidan sellega oma uueaastalubadust, millest jaanuarikuises Sensas ka kirjutan. Olen õnnelik ja rõõmus ja rahul. Head uut aastat (peaks kuuse välja viima. Homme.)!




3 comments:

  1. Te olete niiiii lahedad! Head järeldused ka teistele, mida kõrva taha panna! :) P.S aga ma ei saanud siiski aru, mis beebi veel ka aastavahetusel magas? :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jee! Aga üks sõprade beebi vist magas ka lisaks ühele teiste sõprade lapsele. Ma päris täpselt ei mäleta, sest siin oli nii palju lapsi :D

      Delete
    2. Ma nüüd täpsustasin postituses kaa natuke. Aga jaaa, kui on palju lapsi, ongi kõik segane, hahaa!

      Delete