Juba ongi siis täiesti uus aasta, jah. Mul on päris hea
meel, sest möödunud aasta lõppu jäi hunnik igasuguseid haiguseid ja nüüd ma hea
meelega alustan kuskilt uuesti. Ilmselt oleks olnud õigem kodus istuda ja end
ravida, aga kuidas sa saad, kui igalt poolt sõidab sõpru kodumaale ja peod
ootavad.. Nii ma siis muudkui köhisin ringi ja haigus ei läinud mitte minema,
vaid tõi ka oma sõpru peole kaasa. Ja nii ma siis murdusin peaaegu. Aga näete –
nüüd pole mul häda midagi ja ma olen isegi jõudnud hambaarsti juures sel aastal
ära käia! Ma ise olen selle üle kohutavalt rõõmus, sest see on küll üks
kohustus, mida ma tavaliselt ikka väga kaugele edasi lükkan. Ja nüüd tuli minna
ja ära käia ja maailm on kohe valgem ja ilusam! Ja tervete hammastega!
Jõuluaeg möödus meil rahulikult ja kenasti – käis päkapikke,
käis jõuluvana ja kõik olid rõõmsad. Ja vahepeal haiged. Ja siis edasi rõõmsad.
Ja selleaastane pere jõulukalender, millest kirjutasin siin, võeti rõõmuga
vastu ja me tõesti vist tegimegi kõik tegevused ära (oi, mulle meenub üks
paberist ingel, mida me vist siiski ei lõikunud.. Aga kui nüüd võtta arvesse
eelmise aasta heategudepurki, siis sel
aastal oli õnnestumise protsent ikka maksimumilähedane! Või noh, õigem siis
oleks kirjutada, et üle-eelmise aasta purk ja eelmise aasta kalender. Sest uus
aasta tuli ju! Ise just kirjutasin.)!
Möödunud jõuludega seoses tekkis mul mõte, mis võiks
järgmistel jõuludel teisiti olla. Üks osa murest puudutab sussi sisse toodavaid
kingitusi. Ma mõtlen, ma peaksin päkapikkudele kirjutama, et nad taas üle ei
pingutaks nende kingitustega, sest tõesti, piisab väikestest maiustustest ka.
Ja kui nad väga tahavad ka mingeid asju susside sisse tuua, siis nad võiksid
seda teha näiteks adventide ajal. Ehk siis neli korda. Kui nad teisiti ei saa. See
on nendest nii armas, et nad nii helded on, aga tegelikult ei ole nii palju
kingitusi tõepoolest tarvis. Sest juba oli tunda, kuidas laste ootused olid
kõrgemad kui eelmiste jõulude paiku ja oli kuulda isegi väikest nurinat kohati.
Mis kurvastas mind natuke. Sest üle kõige tahan ma lastele õpetada tänulikkust.
Ja teine osa sellest murest puudutab jõuluhommikul kuuse
alla toodavaid kingitusi, millega on umbes sama teema. Siis ma küll nurinat ei
kuulnud, aga kingitusi oleks võinud olla vähemalt poole vähem ja lapsed oleksid
ikka olnud sama õnnelikud. Ma usun, et see teema on kõik seotud sellega, et
mõni aeg tagasi, kui meie olime lapsed, ei olnud paljusid asju saada ja
päkapikud nüüd tahaksid praegustele lastele selle võrra rohkem asju tuua. Või
siis et nad lihtsalt tahavad lapsi väga-väga õnnelikuks teha. Aga neile tuleb
meelde tuletada, et lapsi saab muudmoodi ka õnnelikuks teha ja siinkohal saavad
hoopis vanemad aidata. Nii et ma kirjutan päkapikkudele sel aastal, et nad
võivad vabamalt võtta nende kingitustega ja kasvõi, maidea, oma
päkapikuperedega midagi koos teha selle asemel. Ja nüüd ma panin selle kirja,
et seda siit järgmiste jõulude ajal üle lugeda.
Aastavahetusel olime siin meie kodus koos sõprade peredega
nagu meil juba kuidagi ilusaks traditsiooniks on saanud – tegime süüa ja vestlesime
ja tegime lastele aastavahetuse-eelset ilutulestikku (aga kuna lapsed on nii
suured, siis põhimõtteliselt oleks võinud seda vabalt ka kell 00.00 teha, sest
sel aastal, erinevalt eelnevatest, magas päris aasta vahetumise ajal üheksast
lapsest ainult üks laps (võib olla tegelt veel üks sõprade beebi ka, ma täpselt ei mäleta, sest nii palju lapsi oli igal pool!)), naersime ja olime koos
rõõmsad ja tänulikud, et koos nii tore on. Sest tõesti, koos on nii tore, sõbraaad!
Isegi siis, kui põskkoobas pisut valutab!
Ja nüüd istun ma siin oma köögis ja kirjutan, sest lapsed
sõitsid hommikul vanaema-vanaisa juurde külla ja mina saan lihtsalt olla,
kirjutada, joogat teha, plaanitseda uue aasta plaane ja minna õhtul oma kalli abikaasaga
kinno! Olen täna söönud ära peaaegu karbitäie jäätist, mõne kommi ja joonud
palju teed ilma et keeeeegi mind vajaks või ampsu tahaks! See on ikka
vahelduseks imeline tunne! Aitäh, vanaema-vanaisa, sest lapsed tulevad teile
alati suure rõõmuga külla ja minu süda saab olla rahul ja mõnda aega omaette!
Ühtlasi täidan sellega oma uueaastalubadust, millest jaanuarikuises Sensas ka
kirjutan. Olen õnnelik ja rõõmus ja rahul. Head uut aastat (peaks kuuse välja
viima. Homme.)!
Te olete niiiii lahedad! Head järeldused ka teistele, mida kõrva taha panna! :) P.S aga ma ei saanud siiski aru, mis beebi veel ka aastavahetusel magas? :D
ReplyDeleteJee! Aga üks sõprade beebi vist magas ka lisaks ühele teiste sõprade lapsele. Ma päris täpselt ei mäleta, sest siin oli nii palju lapsi :D
DeleteMa nüüd täpsustasin postituses kaa natuke. Aga jaaa, kui on palju lapsi, ongi kõik segane, hahaa!
Delete