Sünnipäevalapse soovil käisime tema päeval peale hommikust kingijahti nukuteatris (ainus etendus sel päeval oli "Hanel on auto", mis kirjade järgi sobis 3-5-aastastele, aga mulle tundus, et pigem siis kolmestele. Aga kuna uhiuus Kuuene lõkerdas naerda, mõistsin, et see pole see koht, kus selliste detailide kallal nokkida!), siis raamatupoes, kust leidsime Astrid Lindgreni raamatu "Hakkaja Kaisa" (ja mina arvasin, et meil pole enam Lindgreni loomingus väga palju avastamist) ja siis Väikese Ingli poes talle uut kristallkäevõru toomas ja siis Blissis söömas. Ja siis sõitsime edasi Jane juurde, kes meile eriti mõnusa ema-tütre hoolitsusõhtupooliku korraldas! Saime jalad soolavannitatud ja varbad lakitud (mis oli Kuuese suur unistus. Lisaks lubasin talle, et lasen oma varbad lakkida tema omadega sama värvi ja nii me sealt koju tulime - ühe jala varbad tumesinised ja teise jala omad hõbedaselt sätendavad) ja peale selle veel õieteraapiat ja henna-maalinguid! Kuuene oli sillas ja mina ka! Tõeline ema-tütre deit! Ja siis jõudsime koju sushile ja tordile! Õhtu lõpetasime perekondliku peitusemänguga, mille jooksul selgus, et meie Ühene on lihtsalt sündinud peitusemängija (oli teine võimeline lebama kõhuli koos Kuuesega voodi all nagu üks vaikne hiir!). Ja see, et peitusemäng on ikka aegumatu klassika!
Traditsiooniline kingijaht traditsioonilise sünnipäevakleidiga
Nii me siin elame - pidutseme ja prassime päevast päeva, vahepeal lihtsalt sünnipäevalaps vahetub!
Varbad ja maalingud
Milline õnnis sünnipäev...kujutasin seda kõike endale ette ja ausalt - olin ka peaaegu sillas :-)
ReplyDeleteMa teaaan! Ma tõesti loodan, et nad hakkavad sellist traditsiooni kunagi ise ka jätkama!
Delete